Kontserdikava sai alguse 1660. aastal joonistatud Liivimaa kaardist

Tõnu Kaljuste Foto: Andres Haabu

Eesti Vabariigi 98. aastapäeva kontserdi kunstiline juht ja dirigent Tõnu Kaljuste tunnistab, et kontsertide, plaadialbumite ja muusikateatri loomine on tema kirg.

- Tõnu Kaljuste, millest lähtusite kava koostamisel?

Kingituseks saadud vana Liivimaa kaart oli see, millest kõik sai alguse. Kaart pärineb Amsterdamist, selle joonistas P. Bertius aastal 1600. Võluv.

- Kavas on viis alapealkirja: «Ajakaardid», «Hõbevalgeim», «Iseolemine», «Ta keerutab» ja «Taas ise olemine».

Jah, niisuguse poeetilise üldistusega andsime kontserdile vormi. See on lugu eestlastest ja meie olemisest läbi tantsu, video ja muusika. 

-Kas oli mõni laul-helitoes, mida kindlasti soovisite kavva võtta?

Klassikaline itaalia ooperi avamäng sai kõige aluseks – Paisiello. 

- Presidendi kõne järel kõlaski Giovanni Paisiello «Kujutletavad astroloogiad». See oli 24. veebruari kontserdi ainus heliteos, mille autor pole eestlane. Miks ikkagi just selline valik?

See loob erilise ja sädeleva energia Euroopa ajakaardi vaatamiseks.

- Kes ja mis on teie enda lemmik Eesti Vabariigi 98. sünnipäeval kõlanud heliteostest-lauludest?

Olen väga tänulik, et Tõnu Kõrvits soostus pärast pikka veenmist looma tuntud lauludele värsked ja kava tervikut jälgivad seaded. Need õnnestusid tal suurepäraselt. Ja loomulikult lummab mind Kadri Voorand oma erinevate ansamblitega.

- Väga paljud lood on eestlastele tuttavad, me oskame neid peast lauda: «Saaremaa valss», «Ta lendab mesipuu poole», «Mu isamaa on minu arm». Mis te arvate, kas saalis ja kodudes lauldi või vähemalt ümiseti kaasa?

Mine tea, ehk seekord hoopis hakati eriliselt kuulama. Need kõlasid ju esimest korda niisuguses seades. Lisaks olid vist esimest korda suure publiku ees Raimond Valgre «Saaremaa valsi» mõlemad versioonid – minoorne ja mažoorne. Minoorse laulu õige pealkiri on ju «Ta keerutab, lennutab…». 

- Lavastajana oli teie kõrval Eva Koldits, videokunstnikuna Taavi Varm, kunstnikuna Pille Jänes, kostüümide autor on Reet Aus. Lisaks oli etendusega soetud koreograaf Marina Kesler, valguskunstnik Priidu Adlas ja heliefektide autor Ardo Ran Varres. Mille üle te kõige rohkem vaidlesite ja miks?

Me püüdsime luua muusika, visioonide ja liikumiste ühist keelt. Need olid inspireerivad koosolekud. Tänan kõiki südamest.