/nginx/o/2018/05/03/7822219t1h7dfe.jpg)
/nginx/o/2015/08/07/4358237t1he94e.jpg)
«Juba kaugest minevikust on mul Eri Klasiga kõige paremad mälestused,» meenutas helilooja Olav Ehala lahkunud maestrot.
Olav Ehala: Klas oli hea ja soe inimene
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui algusest pihta hakata, siis esimest korda kohtusin ma Klasiga nii. Tol ajal olid mitmed lauluvõistlused, mida saatis Eesti Raadio estraadiorkester. Eks seal olid mingid tähtajad ka, mis ajaks pidid lood kohal olema. Mina olin 18-aastane muusikakooli õpilane ja läksin lihtsalt raadiosse oma lugu pakkuma.
Seal oli orkestriproov, Klas juhatas ja juba nad neid võistluslugusid harjutasid. Vaheajal läksin Klasi juurde ja vabandasin, et ma tähtajast midagi ei teadnud, aga mul on ka siin üks lugu. Klas oleks võinud mind pikalt saata, sest mu käitiumine oli igasugusest reglemendist mööda. Eks ma olin natukene hirmunud ka. Aga Klas ütles: «Rahunege ja öelge kõigepealt, kuidas teie nimi on!» Ja võttis selle loo vastu ja tegi ära ka. See oli minu esimene lähim kontakt Klasiga».
«Viimase suurema asjana – muude tööde kõrval – tellis ta minu käest Birgitta festivali jaoks muusikali Arabella,» rääkis Ehala. «See oli kaks aastat tagasi. Fonogramm salvestati Eesti Raadios, Eri istus seal, partituur ees ja rääkis, et tahab seda kindlasti Birgitta festivalil juhatada. Aga siis tuli õudne kuumalaine, ta vererõhk viskas üles ja läks haiglasse. Juhatada ei saanud, aga festivali ajaks tuli haiglast välja ja oli koha peal ka. Oli väga vaimustuses sellest loost ja tänas mind ikka ja jälle. Kui kuskil kontserdil saime kokku, siis võttis «Arabella» jälle teemaks.» Klas avaldas soovi järgmisel aastal «Arabellat» juhatada, aga sellest ei tulnud kahjuks midagi välja.
«Klas oli igati sõbralik, tore ja vastutulelik inimene,» kinnitas Ehala. «Ka orkestrandid kinnitavad seda. On sõbralik, viskab nalja ja teeb samal ajal asjalikku tööd, ütleb mu enda tütar Eeva-Liisa Ehala-Tammik, kes ERSOs viiulit mängi.»
Aga Klas ei olenud mitte ainult suur muusik, vaid ka oluline avaliku elu tegelane. «Kui meenutada laulvat revolutsiooni, siis oli Klas ju kohe hakkamas ja tulihingeliselt Eesti iseseisvuse eest seismas. Tal oli nii palju autoriteeti, et tema sõna ikka tähendas ka midagi.»
Hilisemal ajal puutusid Klas ja Ehala tihti kokku, viimasel ajal Klasi rajatud Rahvuskultuuri fondi nõukogu koosolekutel. Klas oli nõukogu esimees ja Ehala kuulub (koos Jüri Engelbrechti, Epp Maria Kokamäe, Rein Marani, Ingo Normeti, Ingrid Rüütli, Jaan Tamme, Leelo Tungla, Rein Veidemanni ja Toomas Velvetiga) nõukokku. Klas oli ka fondi rajaja ja juhatas veel eelmisel aasta novembris nõukogu istungit. Tõsi, tervis andis juba tunda ja päeva teises pooles oli ta sunnitud katkestama. Kellegi energia pole lõputu.