/nginx/o/2013/07/05/1875370t1h2206.jpg)
/nginx/o/2010/12/17/485701t1h3ca0.jpg)
Teisipäeval 75. sünnipäeva tähistanud Arvo Valton on kaasaja kirjanikest oma loomingu mahuga ühe rekordi juba püstitanud. Tema «Kogutud teosed» on jõudnud 18. köiteni, ja nagu lisatud lühiusutluses selgub, võib see lähitulevikus ulatuda poolesajani.
Arvo Valton siinpool lõpmatust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõnda on ta edestanud Tammsaaret, kelle looming on mahutatud kuueteistkümnesse köitesse. Seni viljakaimaks eesti kirjandusloos on jäänud siiski Vilde, kelle «Kogutud teosed» ilmusid 33 köites. Mäeinseneri haridusega Arvo Vallikivi (sest Valton on tema kirjanikunimi) teab, et maagi kõrval on rohkesti ka rähka, kuid alati püsib võimalus, et just sealt avastab keegi oma kullatera.
Valtoni kirjandusse tulek oli plahvatuslik. Tema novellikogud «Veider soov» (1963), «Rataste vahel» (1966) ja eriti «Kaheksa jaapanlannat» (1968) kujutasid endast mitte ainult modernistliku novelli võidukäiku, vaid põhjustasid 1960ndate lõpus Nõukogude Eestis ideoloogilise maavärina.
Inimtegevuse võõrandumine jäigalt etteantud süsteemis, millele Valton vastandas eksistentsi kui ehtsa, tõelise olemise – sellist elu- ja kirjanduskäsitlust loeti toona ametliku doktriini mõnitamisena ja kapitalistliku lääne impordina.
Nüüd, kus oleme ise kakskümmend aastat kapitalismis elanud, tasub Valtoni toonaseid novelle üle lugeda, mõistmaks, k u i ajakohaselt kõlab nende sõnum. Alati seisab «väike inimene» silmitsi süsteemiga, võimalus rataste vahele jääda pole kadunud tänagi.
Parabooli, absurdi, sürrealistlike elementide kasutamine – see kõik tuleb mängu, kui räägime valtonianast (sellise pealkirjaga P.-E. Rummo koostatud montaaž Valtoni juttudest lavastati 1966. a Vanemuises), just Valtonile omasest proosailmast.
Üks tema varasema loomeperioodi tippteoseid on jutustus «Mustamäe armastus» (1978), mis suhestub aasta hiljem ilmunud Mati Undi «Sügisballiga». Kui pidada silmas seda, kuidas praegu sõlmitakse internetis abielusid ja kuuldavasti rasestutakse virtuaalselt ning sünnitatakse koguni lapsi, siis mõjub Valtoni «Mustamäe armastus» absurdilähedase kaugsuhte kujutamisega lausa prohvetlikult.
Romaanikirjanik Valton alustas «Teega lõpmatuse teise otsa» (1978), ajaloofilosoofilise romaaniga Tšingis-khaanist ning tao mungast Chang Chunist. Siinkirjutajal on see teos üks kapsaks loetud, teksti äärtel pliiatsiga kommentaare ja hüüumärke täis raamatuid.
Sealtpeale on Valton läkitanud lugejateni arvukalt romaane, jutustusi, novelle, aforisme, luuletusi. Ta on kirjutanud stsenaariume (sealhulgas kultusfilmiks saanud «Viimse reliikvia»), näidendeid, libretosid. Ta on tõlkinud vene, mari, komi, udmurdi, mokša, bulgaaria, poola ja ungari kirjandust. Valtoni sulest on ilmunud kümneid artikleid ja sõnavõtte aktuaalsetel poliitilistel teemadel.
Ta ongi olnud isamaaline poliitik, kelle üks tähetunde oli asumine 1987. aastal toimunud «fosforiidisõja» eesliinil. Tallinna Ülikoolis hoolitseb ta soome-ugri kultuuri tundjate ja edendajate jätkuvuse eest. Valton on otsekui elav sild Venemaal oma identiteedi eest viimset võitlust pidavate hõimurahvaste juurde. Valton on institutsioon, paljudele suveräänne teisitimõtleja, alati valmis poleemikaks.
Tema rahutu ja viljakas vaim otsekui ütleks, et meie kohustused on siinpool lõpmatust – ehk nüüd juba Valtoni «Teed lõpmatuse teise otsa» tsiteerides: «Keegi meist ei ela aegade lõpuni, aga surematus ei ole see, et me ei sure /- - - / ikka ja jälle vaadatakse hirmunult ringi ja leitakse rahustuseks üles üks vana huvitav lohutus ning lehitsetakse raamatuid, et leida märke, mis meid täna võiksid aidata.»
Kolm küsimust
Arvo Valton, teie «Kogutud teosed» on jõudnud 18. köiteni. Kui palju on veel ilmumas?
Sel nädalal peaks olema trükikojast väljas 19. köide. Kokku peaks tulema 24, kui ma just vahepeal midagi juurde ei kirjuta (20. on romaanid, 21. luuletused, 22. aforismid, 23. valik artikleid, 24. varia – mälestuskilde, intervjuusid, reisikirju jms).
Millised teosed arvate autorina ise moodustavat teie mahuka loomingu telje?
Ei arva mingit telge olevat, kõik on turbulents, nagu ka elu ise.
Mis teos(ed) on valmimas kirjutuslaual või juba teel lugejani?
Selle kuu Loomingus ilmub lühiromaan «Kirsioks», lühiromaan «Ravitseja» on kirjutamisel, kuid veel algusjärgus. Tõlkimisel on komi proosavalimik. Artiklid TEA entsüklopeediale soome-ugri kirjanikest ja pisut ka kultuurist üldisemalt.