Kaks aastat tagasi sai kaante vahele «Kalevipoja» pilteepose vormis välja antud esimene osa.
Tahad uut «Kalevipoega»? Vaata siia!
Teise ja kolmanda osa välja andmiseks on projekti eestvõtjad algatanud Hooandjas toetusaktsiooni. Mõttele avaldada Kreutzwaldi kirjutatud «Kalevipoeg» uuel kujul, kus klassikalisele värsstekstile on taustaks rohke pildimaterjal, tuli Marek Laimets 2012. aastal. Algsest mõtteterast on tänaseks kasvanud suur projekt.
Lisaks Fr. R. Kreutzwaldi kirjutatud loole, millest suur osa põhineb Eesti muistenditel ja rahvalauludel ning mis valdavas osas ka pilteeposes avaldatud saab, on piltidesse peidetud ka palju Eesti ajalugu läbi huvitavate arheoloogiliste leidude.
Pilteepos «Kalevipoeg» avaldatakse seitsme eraldi raamatuna. Igas raamatus saab olema värssidele taustaks pilteepose formaadis joonistatud 60-70 lehekülge ja tirelraamatut teistpidi käes hoides samapalju lehekülgi võrukeelsete värssidega.
Igal raamatul on oma kunstnik. Sellega soovime rõhutada, et meie rahvuseepos annab ainet erinevateks tõlgendusteks, kuid tüvitekstina on lugu ikka üks ja seesama. Erinevate raamatute kunstnikud teevad üksteisega koostööd. Koostöö tulemusel on hiljem võimalik kõik seitse raamatut panna kokku üheks suureks eeposeks nii, et erinevad tegelased oleks äratuntavad.
I osa - Sissejuhatav osa, I ja II lugu – Kunstnik Toom Tragel (ilmus 2014), selle kirjutasid Marek Laimets, Raoul Annion ja Toom Tragel. Raamatu keskel kaart Kalevipojaga seotud kohtadega.
II osa – III, IV ja V lugu – Kunstnik Jevgenia Dudin (ilmub 2016), sissejuhatav osa Sirje Purgalt (antroposoof, Kalevipoja uurija)
Raamatu keskel Saarepiiga juhtumi ja Sepa poja tapmise põhjalikum lahtiseletamine.
III osa – VI, VII ja VIII lugu – Kunstnik Ats Nukki (ilmub 2017), sissejuhatav osa Ulvi Tammelt (Kalevipoja Muuseumi juhataja)
Raamatu keskel seletus Kalevipoja Kääpa jões lebeva mõõga legendist.
IV, V, VI ja VII kunstnike leidmiseks on käimas konkurss.