Kultuurisoovitused

Ingliskeelne kirjandusajakiri: Andrus Kivirähki «Ussisõnad» on «eesti tõlkeaare»

Andrus Kivirähki romaan «Mees, kes teadis ussisõnu».

FOTO: Mihkel Maripuu

Ilmunud on Eesti Instituudi ajakirja Estonian Literary Magazine 2016. aasta uuendatud kujundusega kevadnumber. Väljaanne tutvustab eesti kirjanduse erinevaid žanre, uusi raamatuid ja esiletõusvaid teemasid. Rahvusvaheliselt on ajakiri kättesaadav aprillis toimuval Londoni raamatumessil.

Avalugu tutvustab mitmekülgset lastekirjanikku. Vestluses kirjanike Eva Koffi ja Indrek Koffiga räägib lastekirjanik Piret Raud oma raamatute rahvusvahelisest edust, aga ka lastele kirjutamise eripäradest ja lastekirjanduse olukorrast.

Dramaturg Heidi Aadma kirjutab viimase kümnendi kodumaisest näitekirjandusest. Uued autorid on teatrini jõudnud nii proosa kui näitlemise kaudu. Kaasaegseid teatritekste iseloomustavad eelkõige dokumentalistika ja piiridega eksperimenteerimine.

Eesti proosa üheks tõlgitumaks autoriks on kerkinud Andrus Kivirähk. Ajakiri Entertainment Weekly on romaani «Mees, kes teadis ussisõnu» nimetanud «eesti tõlkeaardeks». New Yorgi kirjastaja Peter Blackstock kirjeldab oma essees romaani potentsiaali ja fenomeni ingliskeelses kultuuriruumis.

Luulest käsitleb Jan Kaus esinduslikku ingliskeelset kogumikku «Six Estonian Poets», rõhuga Juhan Viidingu loomingul. Lisaks artiklile avaldab Estonian Literary Magazine ka Juhan Viidingu luuletuste tõlkeid, mille autor on Miriam McIlfatrick-Ksenofontov.

Numbris leidub veel üks laiem temaatiline käsitlus. Kirjandusteadlane Maarja Vaino teeb lühikese, ent efektse ekskursi hullumeelsuse ajalukku eesti kirjanduses. Tähelepanu all on eelkõige A. H. Tammsaare romaanil «Põrgupõhja uus Vanapagan» ja Jaan Krossi romaanil «Keisri hull».

Oluline on tõlkija vaatenurk eesti kirjandusele. Adam Cullen räägib Mihkel Muti loomingu näitel eestiliku iroonia tõlkimise võludest ja valudest.

Kriitikarubriigis kajastatakse 2015. aasta eestimaise proosa tippe. Lähema vaatluse all on Paavo Matsini premeeritud «Gogoli disko», Olavi Ruitlase «Vee peal», Kaur Riismaa «Pühamägi» ja «Pimeda mehe aiad» ning Rein Raua «Täiusliku lause surm». Lisaks sellele heidetakse pilk Lauri Sommeri ja Jürgen Rooste luulekogudesse ning Urmas Lennuki esimesse näidendiraamatusse «Ükskord Eestimaal». Arvustused valisid ja kirjutasid Carolina Pihelgas, Peeter Helme ja Jan Kaus.

Estonian Literary Magazine’i kevadnumbri toimetaja on kirjanik Jan Kaus, uue kujunduse lõi Kristjan Mändmaa. Ajakiri ilmub Eesti Vabariigi kultuuriministeeriumi ja Eesti Kultuurkapitali toetusel kaks korda aastas.

Värsket Estonian Literary Magazine’i võib veebis lugeda siin. Eestis on ajakiri saadaval suuremates raamatukogudes ja Eesti Instituudis (Suur-Karja 14, Tallinn).

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles