Teatrifestival «Talveöö unenägu» esitleb Dmitri Krõmovi loomingut

Teatrifestivalil «Talveöö unenägu» näeb ühe omapärasema täna­päeva vene teatritegija Dmitri Krõmovi lavastusi. Foto: Peeter Langovits

Eile avati Tallinna Linnateatri korraldatav rahvusvaheline teatrifestival «Talveöö unenägu», mis sel aastal on pühendatud ühe omapärasema tänapäeva vene teatritegija Dmitri Krõmovi loomingule. «Tean Eestist vähe, aga suhtun Eestisse väga hästi,» lausus Krõmov Tallinna tuleku eel.

Dmitri Krõmov on lavastuskunstnik, lavastaja, maalikunstnik ja õppejõud, kes on toonud välja sadakond lavastust nii Venemaal kui ka mujal maailmas. Krõmovi tööd on pärjatud nii Stanislavski, Turandot’ kui ka Kuldse Maski auhinnaga ning peapreemiaga Vene paviljoni kujunduse eest Praha kvadriennaalil.

Tallinna saabus Krõmov kuuekümneliikmelise delegatsiooniga. Huvilistel on võimalik näha viit Krõmovi lavastust ning samuti ühekordset vaatemängu «Tere, Tallinn, Euroopa kultuuripealinn!». Nii ulatuslikku ülevaadet andeka lavastaja loomingust pole varem kusagil saanud. «See on suur au ja suur vastutus,» tunnistas lavastaja Krõmov. «See on nagu näitus, nagu põhjalik uurimus, ma ei teagi, kuidas ma vastu pean.»

Näiteks täna, teisipäeval, on võimalik kaasa elada lavastusele «Kaelkirjaku surm», mis räägib tsirkuses töötanud kaelkirjaku matustest. Seitsmest monoloogist koosnevat lavastust tutvustatakse kui allegoorilist, pikka hüvastijättu, mille käigus tegelased pöörduvad omaenda sisemaailma poole.  

Kolmapäeval etendub kaks lavastust. «Katerina uned» on sümboolne lugu kunstniku elust Venemaal. «Oksjon» aga rajaneb neljal Anton Tšehhovi näidendil – «Kirsiaed», «Onu Vanja», «Kajakas» ja «Kolm õde» –, millest saavad näitlejate käes justkui Lego klotsid.

Neljapäeval teatris NO99 Eesti publikuni jõudev «Oopus nr 7» valmis Moskva festivaliks «Territoorium» ning sellega on reisitud mitmes Euroopa riigis. Krõmov on öelnud, et sai lavastuseks inspiratsiooni George Balanchine’i ühevaatuselistest ballettidest.

«Oopus nr 7» koosneb kahest osast. Esimene neist puudutab genealoogiat, ulatudes Jeesuse eellastest holokaustini. Teine osa on pühendatud helilooja Dmitri Šostakovitšile. «Ta on justkui Charlie Chaplin. Tema kujus on midagi naljakat, kohutavat ja traagilist,» iseloomustab Krõmov Šostakovitšit.

Lisaks lavastustele hõlmab festivali programm avalikku arutelu, milles osalevad legendaarne vene teatriteoreetik ja -kriitik Anatoli Smeljanski ning Dmitri Krõmov ja Elmo Nüganen, samuti esitletakse vene teatrikriitiku Natalja Krõmova artiklikogumikku, mis ilmub eestikeelses tõlkes Eesti Teatriliidu väljaandena koos Lea Tormise saatesõnadega.

Kuuendat korda toimuva festivali «Talveöö unenägu» lõpetab aga Tallinna Linnateatri suur aastavahetuse pidu, kus peale tantsu ja tralli saab näiteks osaleda Ursula Ratasepa, Anu Lambi ja Tõnn Lambi korraldataval viktoriinil.

Õhtu tähtsündmuseks on aga festivali külaliste, eesotsas Dmitri Krõmoviga, korraldav suurejoonelise vaatemäng «Tere, Tallinn, Euroopa kultuuripealinn!». See on ühekordne Tallinna linnast inspireeritud vaatemänguline kunstisündmus, mis päädib uue aasta saabumise ja linna erilisima saluudiga, mis tervitab Tallinna saamist kultuuripealinnaks.