/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/10/09/247734t1hdb7a.jpg)
Arhitektuurikriitiku, Eesti arhitektuurimuuseumi selle loomisest alates juhtinud Karin Hallas-Murula arvates püüab Eesti arhitektide liit oma võimu pidevalt suurendada.
Hallas-Murula: arhitektide liit püüab oma võimu pidevalt suurendada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Arhitektide liit tahab endale hästi palju võimu saada ja samas tulevad kõige suuremad prohmakad ikka sealtsamast liidu liikmeskonnast,» ütles Hallas-Murula intervjuus BNSile. «Arhitektide liit ei võta seisukohti. Kui probleem majas, siis tehakse nägu, nagu oleks tegemist ametiühingulise organisatsiooniga,» lisas ta.
Samal ajal soovib arhitektide liit olla Hallas-Murula sõnul kõigis asjades määraja. «Kohati tundub, nagu oleks arhitektide liidust juba partei kasvanud, seejuures väga autoritaarse ülesehituse, selgelt omakasupüüdlike majandushuvide ning täieliku nulltolerantsiga mis tahes kriitika suhtes,» lausus ta.
Arhitektuurimuuseumi endise direktori sõnul ei kohta arhitektuuriajakirjades Eesti arhitektuuri kohta ühtki kriitilist sõna, samuti mõjutab arhitektide liit tema väitel ka kultuuriministeeriumi ja kultuurkapitali. «Kes siin Eestis enam julgeb midagi arhitektuuri kohta teistmoodi arvata, tervislikum on takka kiita,» iseloomustas Hallas-Murula olukorda Eesti arhitektuurimaastikul.