Mida me teame Muusika- ja teatriakadeemia olematu kontserdisaali kohta?

Hendrik Alla
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muusikaakadeemia kontserdisaal peaks välja nägema nii ja sinna peaks viimaks ära mahtuma akadeemia sümfooniaorkester.
Muusikaakadeemia kontserdisaal peaks välja nägema nii ja sinna peaks viimaks ära mahtuma akadeemia sümfooniaorkester. Foto: AB Ansambel

Eelmisel aastal korraldas Muusika- ja teatriakadeemia rahvas rongkäigu Toompealt akadeemia ehitamist ootava kontserdisaali krundini, et tähistada 19-aastast saali ootamist. Siis lubati, et sellest saab traditsioon. Kas akadeemia saab oma 100. sünnipäevaks lõpuks kaua lubatud ja oodatu saali?

Otsus Muusika- ja teatriakadeemiale uus maja ehitada langetati juba sügaval stagnaajal, aastal 1983. Ehitustööd Tallinna kesklinnas Rävala puiesteel kestsid 1991-1999. Ehituse maksumust hinnatakse 8.3 miljonile eurole, aga täpset maksumust ei oska keegi öelda, sest osa töid tehti juba segasel rubla-ajal.

Foto: arhitektuuribüroo Ansambel

Kontserdisaal jäi sel ajal üldse ehitamata. Rektor Peep Lasmann nentis Postimehele 2015. aasta juunis antud intervjuus: «20 aastat tagasi poleks me koos saaliga uut maja saanud. Oleksime endiselt Kaarli puiesteel ja Kivimäel: need majad olid ikka täiesti kohutavad! Suure saali puudumine tähendab aga seda, et meie üliõpilased, nii muusika kui teatri vallas, on konkurentsis nõrgemad, neil puudub suures saalis esinemise kogemus.»

Foto: arhitektuuribüroo Ansambel

2011. aasta novembris hinnati selle ehitamise maksumuseks 10-11,5 miljonit eurot. Valitsus nägi ette kontserdisaali ehituse rahastamist kultuurkapitali kaudu, mida viimase nõukogu esialgu ka toetas. Hiljem aga otsus muutus ning kõik kultuurkapitali kultuuriobjektide ehitamiseks mõeldud vahendid suunati Eesti Rahva Muuseumile, kirjutas Postimees 2014. aastal. Tõsi, säilis lubadus akadeemia ehituse kaasfinantseerimiseks, kuid kõigepealt on vaja haridus- ja teadusministeeriumi ning vabariigi valitsuse põhimõttelist otsust. 2013. aastal on otsustatud, et saalikompleksi projektijärgne ehitusmaksumus on üheksa miljonit eurot.

Foto: arhitektuuribüroo Ansambel

Kui EMTA tähistas 2014. aasta septembris aktuse ja kontserdiga oma 95. sünnipäeva, siis tehti seda  sümboolselt akadeemia hoone kõrval parkimisplatsile rajatud telgis. Sealsamas, kus peaks seisma viiesajakohaline kontserdisaal.

Eelisel aasta detsembris korraldasid akadeemia tudengid ja õppejõud marsi, et juhtida tähelepanu siiani puuduvale saalile.

Foto: arhitektuuribüroo Ansambel

«Nädala pärast sünnib muusika- ja teatriakadeemia uus traditsioon – jõuluootuse kontsert Toomkirikus ja marss Toompealt alla akadeemia ehitamist ootava saali krundini, kus seisab ehitud kuusk. Igal aastal süütame kuusel nii mitu küünalt, kui mitu aastat on oodatud saali ehitamist,» rääkis meeleavalduse üks eestvedajaid Kaljuste mullu detsembris. «17. detsembril 2015 süüdatakse 19 küünalt. Marsitakse 19 trummi osalusel. 2016. aastal on aga juubel – siis tähistame ootuse 20. aastapäeva.»

Lootus püsib. Juba mitu aastat tagasi sai selgeks, et kultuurkapital toetab saali ehitust nelja miljoni euroga.

Eesti Muusika- ja teatriakadeemia projekti peaprojekteerija oli AS Resand. Projekti arhitektuurse osa alltöövõtja on arhitektuuribüroo Ansambel, arhitektid Toivo Tammik ja Mart Rõuk.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles