Võru folkloorifestival muutub pärimustantsufestivaliks

Võru folkloorifestival.

FOTO: Lauri Kulpsoo

Sel reedel, rahvusvahelisel tantsupäeval, muudab Võru folkloorifestival oma nime ja muutub Võru Pärimustantsufestivaliks. 6.-10. juulini toimuv Võrus XXII rahvusvaheline tantsufestival on esmakordselt uue nimega – Võru Pärimustantsufestival.

Festival on pikima traditsiooniga iga-aastane rahvatantsijate kokkusaamise paik Eestis, mis toob esinejad üle maailma Võrru kokku  juba 1994. aastast alates.

«Eestimaal on palju toredaid folgipidusid alates Viljandi folgist ja lõpetades Viru, Setu või Hiiu folgiga,» selgitas nimemuutust Võru festivali üks korraldajatest, tantsujuht Maire Udras.

«Loomulikult mahuvad meie festivalile ära ka muusika, laul, käsitöö ja eriti Teppo lõõts, ent eelkõige eristab meid teistest toredatest pidudest see, et me oleme tantsufestival.  Kesksel kohal on pärimustants, mille ümber koondame teised tegevused.»

Nimevahetuse pidu toimub reedel, 29.aprillil  kell 18 Võru Kesklinna pargis. Et tegu on samas ka  rahvusvahelise tantsupäevaga, siis kutsutakse kõiki sel õhtul Võrru suurele ühistantsimisele.

Nimevahetus-  ehk varrupeol saab Võru Pärimustantsufestival omale uue logo, lipu ja signatuuri. Vana kujundus antakse pidulikult üle Võru muuseumile.

Ühtlasi avatakse Kesklinna pargis XXII Võru Pärimustantsufestivali hooaeg. Festival ise toimub 6.-10.juulini ning tänavuseks teemaks on «Kohtumine ristteel». Pärimuse teeristil kohtuvad erinevad kultuurid, rütmid, meeleolud, värvid. Siin segunevad vana ja uus meie tantsudes, muusikas, kommetes. Sel aastal on kutsutud väliskülalised Türgist, Slovakkiast, Austriast, Gruusiast, Ukrainast, Itaaliast, Sri Lankast.

Võru Pärimustantsufestivali missiooniks on edendada rahvatantsu ja selle ala festivalide kultuuri Eestis ja kanda seda kultuuri suurima omataolise festivalina Eestis. Samuti elavdada Võru linna, maakonna ja kogu Vana Võrumaa kultuuriruumi pärimust kandvat kultuurielu. Ta on osa Eesti üldtantsupidude kui ühe UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud traditsiooni hoidmisest. 

Tagasi üles