Video ja fotod: esitleti paekiviooperit

Kolmapäeval, 18. mail kell 15 toimus Kanuti Gildi SAALis ooperi «Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas» esmaesitlus, kus Rahvusooper Estonia ja Kanuti Gildi SAAL tutvustasid koostöö esimesi vilju, demonstreeriti helilooja Manfred MIM-i kolmemõõtmelist noodikirja tema algkujul ning Estonia orkestri ja koori esituses tuli maailmaesiettekandele uue ooperi avamäng, mida dirigeeris Kaspar Mänd. Postimees tegi esitlusest otseülekande, mis on järelvaadatav.

Manfred MIM-i poolt konstrueeritud dolomofoniga kuulati paekivisse talletunud helisid ja demonstreeriti ooperi valmimist ning ajalugu käsitleva dokumentaalfilmi treilerit. Esitlusel võtsid sõna Aivar Mäe, Priit Raud, Raul Keller, Tatjana Kozlova-Johannes, Andrus Aaslaid, Andrus Laansalu jt.

2014. aasta märtsis otsustasid Eesti teatrid, et Eesti Vabariigi sünnipäevaks kingitakse suurejooneline lavastusprojekt, kus tuuakse publiku ette vabariigi sajandi lugu, mille raames 24 teatri osavõtul sünnib aasta jooksul – sügisest 2017 kuni kevadeni 2018 – 12 lavastust. Teatrid loosisid partnerid ja jagasid omavahel kümnendid. Rahvusooperile Estonia ning Kanuti Gildi SAALile valis fortuuna ülesandeks kajastada ühiselt kuuekümnendaid aastaid.

Õnneliku juhusena oli osapoolte valduses Eesti ooperimaastikul seni avastamata teose libreto ning fragmendid muusikast, mille on kuuekümnendate paiku kirjutanud novaatorlik leiutaja ja teadlane Manfred MIM. Ooper räägib ühest rahvast ja ühest maast, kelle ajalugu on mõjutanud suur kosmiline looduskatastroof, tänu millele on nad saanud tahtmatult alusepanijaks Euroopa kultuurile varasest rauaajast alates.

Juba pea kaks aastat kestnud visa töö tulemusena on  rohkem kui kümnest  inimesest koosnev mees- ja naiskond läbi töötatud enamiku Manfred MIM-i märkmeid, restaureerinud ja dešifreerinud partituuri, mille noodikirja mitte valdav autor oli talletanud muusikutele ennenägematul kujul. Valitud on ka ooperis osalevad solistid ning ülejäänud osatäitjad.

Tegemist on monumentaalse ülesandega, kuna ooperi kirjutamise ajal ei olnud moodne muusika ega lavatehnilised võimalused arenenud tasemeni, mida Manfred oma loomingus lootis kasutada. Seetõttu puudusid ka väljakujunenud viisid nende kirjeldamiseks ja mitmel puhul on kirjapandu mõistmiseks olnud vaja kõigepealt taasluua keel, milles märkmed on algselt talletatud.

Ka praegu nõuavad mitmed tema poolt väljapakutud lahendused tehnika viimase sõna kasutamist ja mitme puhul on alust arvata, et ooperimaastikul võib selline element leida kasutamist esmakordselt. Nii on näiteks õnnestunud Manfred MIM-i märkmete alusel valmistada seade, millega taasesitada pae aluskihtidesse salvestunud meteoriidi kukkumise heli, avades sellega täiesti uue suuna kohaliku keele ning narratiivide uurimisel.

Kindlalt võib aga öelda, et uuringud, mida Manfred MIM oma ooperi loomisel läbi viis, tõestavad üheselt Euroopa kultuuriruumi alguse saamist Kaali meteoriidi kukkumisest Saaremaale.

Tagasi üles