Otseülekanne: laval on Eesti folgi raskekahurvägi

Viljandi Pärimusmuusika aidas toimub reedel, 20.mail Eesti rahvaluule arhiivi heaks toetuskontsert ja Postimees teeb sellest otseülekande.

Lavale astuvad pärimusmuusikud Tuule Kann, Juhan Uppin, Merike Paberits, Sandra Sillamaa, Mari Kalkun, Maarja Nuut, Meelika Hainsoo (Lepaseree), Marko Mägi, Kristiina Ehin ja Janne Suits. Algus kell 19.00!

Eesti Rahvaluule Arhiivi olulisust meie pärimusmuusika säilitamisel ning selle rolli uue põlvkonna muusikute kujundamisel on võimatu üle tähtsustada. Arhiivist pärit materjalide kasutamine on meie pärimusmuusikutele andnud võimaluse taasluua side vahepeal katkenud suuliste traditsioonidega, tänu millele on noored muusikud aina enam teadlikud meie omakeelsest pärimusest ning suudavad seda ka veenvalt ning tänapäevaselt teisteni viia. Eesti keel, muusika ja kombed on maailmas ainulaadsed ning igaüks meist hoolib nende käekäigust, sestap soovimegi väärtustada ning esile tõsta ERA tegevust suure kontserdiga, kus oma mõtteid ja muusikat jagavad paljud eesti pärimusmuusikud.

20. mail toimub Viljandi Pärimusmuusika Aidas toetuskontsert Eesti Rahvaluule Arhiivi tegevuse toetuseks. Üritusel esitletakse suurteost, kommenteeritud «Eesti rahvamuusika antoloogia» väljaande veebiversiooni. Esmakordselt 1970.  aastal LP-plaadil, ning teist korda CD-l 2003. aastal ilmunud antoloogia saab käesoleva aasta maikuus veebis kättesaadavaks ning see on kasutatav nii teadlastele kui praktikutele, nii pärimusmuusikutele kui muusikaõpetajatele. Tegu on erilise sümbolplaadiga, mille muusikat on kasutatud paljude tänapäevaste pärimusmuusikute poolt paljude populaarseks saanud palade allikana. Eesti Rahvaluule Arhiivi on kogutud rahvamuusikat selle algusest peale (1927) ning see moodustab unikaalse rahvamuusika varamu.

Kontserdil esinevad erinevad koosseisud, kes on meie rahvamuusikast inspiratsiooni saanud nii antoloogiast kui teistest rahvaluulearhiivi väljaannetest. Toetuskontserdi eesmärk on juhtida tähelepanu sellele, et järgmisel aastal 90. sünnipäeva tähistav Eesti Rahvaluule Arhiiv vajab oma olemasoluks enamat rahastust kui arhiivi korrashoiuks ning digiteerimistööks ettenähtud 2,5 arhiivitöötaja kohta. Praegu kaetakse see napp rahastus Haridus- ja Teadusministeeriumist iga-aastase taotletava projektiga. Arvestades Eesti Kirjandusmuuseumi unikaalset positsiooni Eesti keskse mäluasutusena ning Eesti Rahvaluule Arhiivi rolli meie pärimusainese kogumisel, säilitamisel ja kättesaadavaks tegemisel oleks tarvilik tagada toetuse mitmekordne suurenemine ning püsirahastuse loomine Eesti avalikkuse jaoks mõeldud püsitegevusteks muul moel, näiteks ka Kultuuriministeeriumi poolelt.