Iga tubli koolijüts teab, et suvi pole ainult puhkamise vaid ka lugemise aeg. Kodutööde asemel viiakse kevade lõpus koolist koju pikk kohustusliku kirjanduse nimekiri, mis tuleb suve jooksul läbi töötada. Antud nimistud erinevad kooliti mõnikord üsna suures ulatuses. Nimekirjad koostatakse põhi- ja keskhariduse riiklikust õppekavast lähtudes, kuid ka koolide endi õppekavade ülesehitus omab tähtsat rolli lõpliku nimistu kujunemisel. See tähendab aga seda, et raamat mis ühes koolis on soovituslik võib olla teises kohustuslik.
«Uusi laste- ja noorteraamatuid ilmub väga palju. Ainuüksi 2015. aasta jooksul ilmus mitusada uut teost. Nende hulgast eristada eakohast väärtkirjandust on üsnagi keerukas ja komplitseeritud protsess. Oluline on seejuures, et raamatud mis soovitusliku kirjanduse nimistusse lisatakse avardaksid noore inimese silmaringi, sõnavara ning hariksid läbi põnevuse, et huvi lugemise vastu jääks püsima ka tulevikus. Püsiva lugemisharjumuse tekkimisel on määrav osa ka lapsevanemal. Selleks, et lapsed ei loeks kirjandust vastumeelselt, peaks tal olema eeskuju lugeva lapsevanema või teiste pereliikmete näol,» kirjeldas Apollo müügi- ja turundusjuht Eha Pank.
Eha Panki sõnul valitseb ka tänavusel aastal kaupluste müügiedetabelites eelkõige eestikeelne lastekirjandus, mis näitab et vanemad suunavad üha rohkem teadlikult enda lapsi raamatuid lugema. «Ka maikuus kulgeb lasteraamatute müük märgatavalt tõusvas joones. Seda tendentsi saab põhjendada alanud lasteaia- ja koolilõpuperioodiga, kus eriti aktuaalne kingitus lõpetajale näib olevat just raamat,» märkis Pank.