:format(webp)/nginx/o/2015/08/28/4426133t1h75f2.jpg)
«Kuidas kõike su ümber toimuvat küll tasakaalus hoida,» küsib maailmakuulus juudisoost piimamees Tevje ning teab ka vastust: traditsioonidega. Neil, muide, on seal, Anatevka külakeses kombed olemas igaks tarbeks, et kombekohaselt magada, süüa, riietuda ja töötada.
«Viiuldaja katusel» tuleb Võigemasti ja Malmsteniga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Millest need kombed kord alguse on saanud, ei tea isegi Tevje, kuid ega ta seepärast muretse. Sest teab, et nendeta oleks ta üks lõputu kõikumine – nagu viiuldajal katusel.
Nii algab Estonia suvelavastus ja viib vaataja kaasa meeleolukale rännule, mis võib osutuda katsumuseks juhul, kui ooperiteatri samettool liialt puine tundub või õhk saalis ootamatult otsa kipub saama, sest eakas teatrihoone ei kohane enam lihtsalt ülekonditsioneeritud maailmas. Ent lehvik sobib saali suurepäraselt ja tore teatrielamuski on vahel just me endi teha. Nagu elu laiemaltki. Sest meil kõigil juhtub igasugu asju ning lõppkokkuvõttes loeb ju vaid meie endi suhtumine neisse juhtumistesse.
/nginx/o/2016/06/01/5458711t1h9c43.jpg)
Professor Georg Malvius on muusikali «Viiuldaja katusel» lavastanud viimase 27 aasta jooksul nii Soomes, Rootsis kui ka meie Estonias (1989 ja 2016). Kuna Malviuse puhul on tegu loojaga, siis ilma sõnumi ja kireta tööle ei kipugi, pühendumisest rääkimata. Ka sel korral on tal just selle looga midagi uut öelda.
«Vahest on mõned teist näinud 1989. aasta lavastust, kuid see siin on teistsugune, kaasaegsem ja aktuaalsemgi, kui 27 aastat tagasi. Mu sõnum on, et me ei tohi sundida inimesi lahkuma oma kodudest, lahti ütlema oma eludest, lähedastest, kultuurist, kiskuma kodumaalt lahti oma juured…» tunnistab Malvius ajakirjale Estoonlane antud intervjuus.
Kaks päeva enne esietendust (3. juunil) ehk pressiproovi ajal istub Malvius seega endiselt esireas, tõustes kord vaikides püsti, kord öeldes kõlaval häälel midagi lavale.
/nginx/o/2016/06/01/5458691t1h7d2f.jpg)
Saalis on oma poolsada pealtvaatajat, kaamerad ja lavakolleegid. Ühe või teise numbri lõpuks kõlab aplaus ja mulle tundub, et õhustik on vabam, kui tavaline etendus seda pakuks. Ent üks on kindel: laval olijad tunnevad rõõmu oma tööst, tehtust ja lavastusest. Proovid Malviusega olevat iseäranis oodatud tema suhtumise ja suhtlemisstiili poolest. Tol kolmapäeval, kuuldes, kuidas ta ajakirjanikega suhtleb, mõistan, mida Helgi Sallo nii öeldes mõtleb. Suhtumine ja hoiak ON olulised.
Liigutavaid hetki on palju juba ainuüksi esimeses, tublisti enam kui tunni kestvas vaatuses. Kokku kestab etendus koos vaheajaga pisut üle kolme tunni, ent neis minutites on küllaga inspiratsiooni.
Lavastuslikud lahendused, kunstnikutöö (Ellen Cairns) ning koorimeistri (Elmo Tiisvald) ja näitejuhi (Helgi Sallo) hool on eraldi kummardust väärt. Näitlejate hoiakud jõuavad publikusse kiiremini kiire wifi-ühendusega harjunu nutiseadmes e-kirja avada jõuab… Haaravad meloodiad ja tabavalt teravaks lihvitud repliigid (lavastuses on kasutatud 1989. aasta lavastuse tõlget: Andres Ehin, Neeme Kuningas, Aino Otto).
Milline lugu, millised alltekstid ja paralleelid tänaste päevauudistega.
/nginx/o/2016/06/01/5458685t1ha998.jpg)
Ja no muidugi näitlejad… Mõni aeg tagasi muusikalis «Billy Elliot» laulvas rollis debüteerinud Mait Malmstenist on saanud palju kindlam muusikalinäitleja, kes Jüri Krjukovi (piimamees Tevje 1989. aastal) ehk tahtmatult, kuid väärikalt, nii mõneski hetkes lavale kaasa toob, ent siiski lõpuni oma rollikäsitlusele kindlaks jääb. Või siis ainulaadse hääletämbriga ning lauljaleibagi maitsnud Evelin Võigemast, kes jagab lava üheksa-aastase tütre Loviisega. Ja muidugi Helgi Sallo, kes sama muusikali seekord hoopis uuest vaatenurgast ehk näitejuhina näeb ning lavale astub mõnusa särtsuga subretina. Kuid seegi pole Sallo jaoks veel kogu uudsus: augustis astub ema kõrvale ja piimamehe naise Golde rollis lavale Liina Vahtrik. Kuid see on juba omaette lugu.
LAVASTUSMEESKOND
- Dirigendid: Jüri Alperten, Kaspar Mänd, Lauri Sirp
- Lavastaja: Georg Malvius (Rootsi)
- Kunstnik: Ellen Cairns (Šotimaa)
- Valguskunstnik: Palle Palmé (Rootsi)
- Koreograaf: Adrienne Åbjörn (Rootsi)
- Osades: Mait Malmsten (Eesti Draamateater), Evelin Võigemast (Tallinna Linnateater) või Liina Vahtrik, Helgi Sallo, René Soom, Mati Vaikmaa, Kadri Kipper, Anett Schneider, Kaia Oidekivi, Reigo Tamm (Teater Vanemuine), Norman Salumäe, Karl-Erik Tamme, Georg Gurjev, Airike Kolk, Mart Laur, Vjacheslav Rezhichenko