/nginx/o/2016/04/14/5261247t1hbd19.jpg)
6. juunil esitleti Kultuuriministeeriumi tellimusel valminud meediasotsioloogilise uuringu «Kultuuriajakirjanduse sisu ja kasutajaskond» tulemusi. Kaks aastat kestnud uuringut tutvustasid Tartu Ülikooli teadlased Marju Lauristin, Peeter Vihalemm ja Ragne Kõuts. Uuringu tulemustele tuginev analüüs kultuuriajakirjanduse riiklikuks toetamiseks valmib Kultuuriministeeriumis novembriks.
Kultuuriministeeriumi tellimusel 2014. aasta sügisel algatatud ja Tartu Ülikooli läbi viidud uuring võttis vaatluse alla nii kultuuriajakirjanduse sisu kui ka kasutajaskonna. Uuringuga otsiti vastuseid küsimusele, kuidas täidab Eesti kultuuriajakirjandus oma rolli kultuuri ja ühiskonna sidustajana. Uuringu tulemused võimaldavad toimetustel täpsemini määratleda ja silmas pidada oma väljaande sihtrühmi ning samuti vaadeldi elanikkonna kultuuritarbimist ja -huvi laiemalt.
Valminud uuringu üks autoritest, Tartu Ülikooli professori Marju Lauristin viitas tulemusi kommenteerides tellijate ja aktiivsete lugejate internetiküsitlusele. See näitas, et lugejate meelest on kõigile vaatlusalustele kultuuriväljaannetele omane analüüsiv ja süvenenud lähenemisviis.
«Hinnatakse võimalust arutada kultuuris ja ühiskonnas toimuvat põhjalikult, tasakaalukalt ja asjatundlikult,» rääkis Lauristin. Ta lisas, et uuring näitas kultuuriajakirjanduse uuenenud ja mitmekesist rolli nii Eesti ühiskonnas kui kultuurielus.
«Kultuuriajakirjandust nähakse diskussiooniplatvormina, osalisena ühiskonna väärtushierarhiate ja tähenduste kujunemises. Selle rolli eduka täitmise eelduseks on kultuuriajakirjanduse võime olla dialoogis aktiivse ja mitmekülgse kultuuripublikuga, kellest suur osa on ühiskonnas arvamusliidrid. Just nende kaudu leiavad vaimsed väärtused, kultuuriloomingust kasvanud uudsed ideed ja kultuuriajakirjanduses väljendatud kriitilised seisukohad laiema ühiskondliku kõlapinna. Niiviisi saab mõjutada avalikku arvamust ja poliitika prioriteete. Selleks aga peaks kultuuriajakirjanduse enda identiteet ja positsioon ühiskonnas olema küllalt tugev,» toonitas professor Lauristin.
Tartu Ülikooli emeriitprofessori Peeter Vihalemma sõnul kompenseerib kultuuriväljaannetes toimuv keskustelu peavoolumeedias nõrgalt esindatud intellektuaalset mõõdet. «Arvestades nende väljaannete lugejaskonna haridustaset, aktiivsust ja kõrgendatud analüüsivõimet, on kultuuriväljaannetes kujunevatel diskursustel ühiskonna vaimsuse kujundajana palju laiem tähendus, kui vaid kultuurivaldkonnas toimuva kajastajana,» selgitas Vihalemm. «Kultuuriväljaanded ja kultuuripublik moodustavad Eestis üsnagi hästi toimiva koosluse,» lisas emeriitprofessor Vihalemm.
Uuringu ekspert-analüütik Ragne Kõuts aga nentis, et ekspertintervjuudest jäi kokkuvõttes kõlama mure nagu hakkaks loomemajanduse põhimõte muutma mitte ainult kultuuriajakirjandust, vaid ka kultuuri ennast. «Pikemas perspektiivis ohustab see kultuurilise identiteedi mitmekesisust ja tugevust,» ütles Kõuts. «Loomemajanduslik poliitika kogu kultuuri suhtes ei ole jätkusuutlik, sest vähemtasuvad ja masse mittekõnetavad kultuurivälja osad võivad jääda vaeslapse ossa. See omakorda soodustab kultuurilise identiteedi vaesumist,» ütles Kõuts.
Kultuuriminister Indrek Saar kinnitas, et kultuuriajakirjandus kutsub endiselt kaasa mõtlema ja arutlema ühiskonna kitsaskohtade ja valupunktide üle. «Kultuuriajakirjanduse pakutav diskussiooniplatvorm aitab kaasa loovusele ja arvamuste mitmekesisusele ühiskonnas,» ütles Saar. Ta lisas, et riigi kultuuripoliitika peab seisma hea selle eest, et tasakaalustatud areng oleks tagatud ka väiksema publikumenuga professionaalsele osale eesti kultuurist. «See on oluline, et säilitada meie kultuuri mitmekesisus ja elujõud,» rõhutas Saar.
Uuringu tulemustele tuginedes koostatakse analüüs kultuuriajakirjanduse riiklikuks toetamiseks. See valmib Kultuuriministeeriumis käesoleva aasta novembriks.