Kultuuripealinn Turu usub, et kultuur teeb head

Esmakordselt Soome jõudev värvilabürint pakub elamusi nii Aura jõel kui näitusel «Colourscape», kus publik saab helide saatel jalutada läbi sajast värvimullist.

FOTO: Turku 2011

Sel nädalavahetusel kuulutatakse Tallinna kõrval teiseks Euroopa kultuuripealinnaks Soome  vanim linn Turu. Hüüdlausega «Culture does good!» ja priske kultuuriprogrammiga loodetakse meelitada sel aastal Turu linna vähemalt kaks miljonit külastajat.
 

Hüüdlause «Culture does good!» alla koonduva Turu kultuuriaasta programm on kirju: 150 projekti, muusika, kunsti ja muu kõrval ka soome saunakultuuri üritused. Korraldajate sõnul pole Turu kultuuriaasta programmis ainsatki varem toimunud kultuuriüritust.

«Miinimumeesmärk on teha Euroopale selgeks, et Turu (soome keeles Turku) pole Türgi,» ütleb Cay Sevón, sihtasutuse Turu 2011 juht. «Kui tõsiselt rääkida, siis on see viimaste aastakümnete suurim kultuurisündmus Soomes.»  Sevón ei jäta märkimata, et võrreldes tallinlastega pole neil kultuuriaasta ümber poliitilisi kemplemisi. Turu kultuuriaasta eelarveks on 50 miljonit eurot, Tallinnal vaid 17 miljonit eurot.

«Me oleme mõlemat, nii konkurendid kui partnerid,» vastab Cay Sevón küsimusele, kuidas suhtuvad turulased teise tänavusse Euroopa kultuuripealinna Tallinna.

Mõnestki vestlusest selgub pigem, et Tallinna peetakse Soomes kõvaks konkurendiks. Sest Helsingist kulub Turusse jõudmiseks sama aeg kui Tallinna sõiduks.

Suur rõhk avamisel

Kultuuriaastale antakse Turus avapauk laupäeval. Avamistseremoonia on korraldajate sõnul suurim šõu, mida seni Soomes nähtud, ning nad nimetavad seda ka üheks kultuuriaasta olulisimaks hetkeks.  

Pidu algab Turu linna läbiva jõe Aura sümfooniaga – helilooja Simo Alitalo paneb piki jõge laulma nii signalisatsiooniseadmed, viled, kirikukellad kui muud huvitavat. Samal ajal viivad tuhanded lapsed sügisel koolis valmistatud laternaid avamispeo paika, kus näeb õhuakrobaatikat, kostab muusika ja tehakse tulevaatemängu.

Suurejoonelise etenduse, kus osalevad peale professionaalsete esinejate sajad turulased, lavastas vabaõhušõude spetsist britt Mark Murphy.

«Avamistseremoonia on palju rohkem kui etendus tulevärgi ja trikkidega. See on lugu armastusest, ajast ja Turu linnast ning Aura jõest, mis voolab läbi meie kõigi,» iseloomustab tseremooniat seal esiettekandele tuleva koorilaulu sõnade autor Emma Puikkonen.

Alates kella kuuest teeb avamisest otseülekande ka telekanal MTV 3.

Keskuseks Logomo

Logomoks ristitud, ekstra kultuuripealinna sündmuste tarvis ümber ehitatud vanas, ligi 9000-ruutmeetrises tööstushoones, mida sihtasutus Turku 2011 aasta lõpuni üürib, juhtub  iga päev midagi põnevat. Suurematest sündmustest tasub esile tuua Tom Of Finlandi loomingu näitust, tuhandel ruutmeetril laiuvat fotonäitust «Liisa ihmemaassa» ning väljapanekut «Tuli on irti!», mis viib vaataja 1827. aastasse, mil Turu hävis tulekahjus.

Mehi meelitatakse kultuuri juurde jalgpalliekspositsiooniga «Only a Game?», tõsi, koostöös UEFAga Turusse jõudev näitus on varem publikut paelunud Brüsselis, Liverpoolis ja Istanbulis. Kõik nimetatud näitused on avatud kogu kultuuriaasta, 16. jaanuarist 18. detsembrini.

Loomulikult kuuleb kultuuriaastal Turus ja Logomos ohtralt igasugust muusikat. Omapäraseimaks projektiks on muusikal «Hair – keski-ikäisten hiukset» – kõigis osades astuvad üles muusikategemiskogemusteta keskealised turulased. Enne prooviperioodi ja proovide ajal mõõdeti osalejate vererõhku, nii nad püüavadki tõestada, et kultuur teeb head, nagu nende hüüdlause väidab.

21. jaanuaril jõuab Logomos vaatajateni ka Turut laastanud tulekahjust rääkiv heavy-metal-muusikal «1827 Infernal Musical». Mainida tasuks ka helilooja Mikko Heiniö ooperi «Erik XIV» maailma esiettekannet novembris ning kümnepäevast tsirkusefestivali augustis, mis laieneb Logomost ka Turu tänavatele.

Koostöö Tallinnaga

Üheks eriliseks projektiks on Logomos Tallinnaga kahasse sündiv Saša Pepeljajevi «Tantsiv torn», mis ühendab tantsu füüsilise teatri ja muusikaga, pakkudes maagiat ja rabavaid trikke. «Tantsiv torn» esietendub aprillis Turus, juunis näevad suurejoonelist projekti ka tallinlased.

Tallinn 2011 abil jõuab Turus publikuni lavastaja Kristian Smedsi, Von Krahli teatri ja Turu linnateatri ühisprojekt «Kristian Smeds: Karamazov Work­shop», rahvusvaheline näidendivõistlus «New Baltic Drama 2011» ja arhitekt Simon Bruneli ja Nicolas Pannetier’ dokfilm, mis uurib Soome, Vene ja Eesti ajaloolisi kokkupuutepunkte.

Leiab ka Priit Pärna näituse – animatsioonikunstnike näituste sari Turu kunstimuuseumis avatakse 28. jaanuaril just Priit Pärna loominguga, on ju Pärn Turu Kunstiakadeemia õppejõud.

Omapärane on juunist augustini kestev saunakultuuri tutvustav «SaunaLab» – Turusse pannakse püsti viie kunstniku projekteeritud saunad. Solarise-nimeline saun ehmatab läbipaistvate seintega, aga küüslaugukujulises saunas reageerib Shawn Deckeri loodud muusika temperatuurile ja niiskusele.  

Loomulikult meelitab Turu kultuuriga, alates džässkontsertidest, lõpetades arutelude ja avalike virisemistega, aga ka lihtsalt kauni loodusega: 20 000 saarest ja laiust koosneva saarestikuga, kuhu kava samuti ulatub.

Ajakirjaniku reisi tasus Turku 2011.

Turu

•    Turu (soome keeles Turku, rootsi keeles Åbo) on linn Soome edelarannikul Aura jõe suudmes.

•    Soome vanim linn, asutatud 1229.

•    Aastani 1812 oli Turu Soome pealinn.

•    Turu linnal on soome kultuuriloos oluline roll: seal asutati Soome esimene kool, klooster, haigla, kohus, akadeemia ja trükikoda.

•    Tallinnast saab Turusse lennukiga (40 minutit) või läbi Helsingi rongiga.

•    Täpne kultuuriprogramm www.turku2011.fi.

Tagasi üles