/nginx/o/2011/01/13/498391t1h781c.jpg)
Muinasjutuline hämarus ja küünaldega ääristet lumine rada juhatasid teelised Pirita kloostrisse, kus kolmapäeva õhtul sai korraks kiigata Mirjam Tally, kultuuripealinna esimese resideeriva helilooja heliilma.
Kultuuriaastal on igas Tallinna linnaosas oma helilooja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mirjam Tally kasvas küll üles Haaberstis, kuid mõningase kolimise järel jõudis pere Piritale. «Pirita märksõnadeks on kindlasti suvel meri ja liivarand ja talvel suusarajad,» meenutab Tally.
Loodushääli püüdev helilooja on ka seal põnevad helisid tabanud – näiteks lindistanud mere ääres jahimastide klõbinat. «Huvitav hääl on ka jääpankade kokkukõlksumine,» rääkis kõlapilte jahtiv helilooja, kel Pirita kandis elades oli minidisk alati igaks juhuks kaasas, kui kõrv miskit lindistusväärset tabama peaks.
Osa tabatust jõudis Tally ainuomasesse helikeelde tõlgituna ka kolmapäevasel autoriõhtul ansambel Resonabilise ja akordionist Sirje Mõttuse vahendusel kuulajateni. Kaasa tegi autoriõhtul ka luuletaja Indrek Hirv ning seda sugugi mitte juhuslikult – nimelt tuli esiettekandele Mirjam Tally «Kollane» häälele, flöödile, kandlele ja tšellole, kus helilooja on kasutanud ka Indrek Hirve luulet kogumikust «Veesilm».
«Muusikaliselt assotsieerub pala varase sügisega, lehtede langemisega. Ka loo kirjutamise aeg langes varasügisesse, mis vähemalt Gotlandil on üks ilusamaid aastaaegu,» kirjutas loo tutvustuses praegu Gotlandil elav Mirjam Tally. «Mulle meeldib väga eesti luule ning kui oleks rohkem vokaalmuusika tellimusi, kirjutaksin meeleldi just eesti luuletajate sõnadele.»
Keskpunktiks kannel
Autoriõhtu kavavalikul lähtus helilooja ennekõike koosseisudest, ent ka kohast. «Vaatasin, millised lood võiks uude Pirita kloostrisse sobida. Tegemist on väga hea kontserdipaigaga, nii akustika kui ka publiku mõttes – ruum polnud väga suur,» rääkis Tally. Kavasse mahtus ka üks uus seade – «3steps» oli seatud spetsiaalselt Resonabilisele koos Sirje Mõttusega.
Töö Resonabilise täiskoosseisuga oli heliloojale esmakordne, küll aga on ansambli liikmed varemalt ta lugudes kaasa teinud. Unikaalse koosseisuga Resonabilise – ansambli keskmes on eesti kromaatiline kannel, millele lisanduvad hääl, flööt, tšello ning vajadusel veel muud pillid – puhul võlus Tallyt just kromaatiline kannel. «Just see, et ansambli keskpunktiks on kannel, samas ka võimalus häälega töötada, lisaks veel klassikalised ansamblipillid, nagu flööt ja tšello, annab võimaluse ühendada nii klassikaline kui ka uuenduslik,» hindas helilooja.
Helilooja tegemistest saab peale autoriõhtu aimu ka tänasel kohtumisel Pirita majandusgümnaasiumis, kus lisaks küsimuste esitamisele on võimalik kaeda Mirjam Tally loomingu kasutamist Ülo Pikkovi animatsioonis.
Autoriõhtu ja tantsupidu
Heliloojate liidu aseesimehe Ülo Kriguli sõnul osaleb liit sel moel Tallinn 2011 kultuuripealinna programmis – aasta jooksul on plaanitud igasse Tallinna linnaossa üks resideeriv helilooja, kellel toimub seal ka autorikontsert.
«Ent mitte ainult – nii on näiteks Nõmmel resideeriv helilooja Tõnu Kõrvits lubanud Nõmme kultuurimajas ka DJna üles astuda,» avab Krigul põneva ettevõtmise kaarte. «Linnaosade valik kulges kuidagi loomulikult – näiteks oli helilooja seal varem elanud või elab valitud linnaosas praegu,» rääkis Krigul.
Missugused üritused resideeriva helilooja osalusel täpselt teoks saavad, selgub helilooja ja linnaosavalitsuse kokkuleppel ning kindlasti pole vähetähtis ka asjaolu, et autoriõhtuid saavad linlased nautida tasuta.
Kes, kus ja millal?
• Jaanuar: Pirita – Mirjam Tally
• Veebruar: Põhja-Tallinn – Tatjana Kozlova
• Märts: Mustamäe – Märt-Matis Lill
• Aprill: Kristiine – Piret Rips-Laul
• Mai: Haabersti – Tauno Aints
• September: Kesklinn – Erkki-Sven Tüür
• Oktoober: Lasnamäe – Urmas Sisask
• November: Nõmme – Tõnu Kõrvits