Kultuuriministeerium soovib saada SA Tallinna Kunstihoone Fond kaasasutajaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hendrik Alla
Copy
Vabaduse väljakul asuva Tallinna Kunstihoone 1930. aastatel ehitatud küttesüsteeme pole kunagi uuendatud.
Vabaduse väljakul asuva Tallinna Kunstihoone 1930. aastatel ehitatud küttesüsteeme pole kunagi uuendatud. Foto: Peeter Langovits

Kultuuriministeerium soovib saada SA Tallinna Kunstihoone Fond kaasasutajaks

Kultuuriminister Indrek Saar selgitas, et ettepanek tulenes aruteludest olulise näituseasutuse tulevikugarantiide üle. «Kujutava kunsti valdkonnas ei tegutse täna ühtegi riigi osalusega organisatsiooni. Kultuuriministeerium soovib suuremat kaasvastutust Eesti kunstielu olulisima näituseasutuse Tallinna Kunstihoone arengus, rakendades riigi kogemusi kaasasutatud organisatsioonide strateegilise juhtimise ja järelevalve osas,» ütles Saar.

Ta lisas, et kuigi omandivorm ei ole kultuuri juhtimises ja rahastamises esmatähtis, vajab praegu ainult omaalgatuslike  ja sõltumatute initsiatiivide najal tegutsev kunstivaldkond rahvuskultuuriliselt olulise institutsiooni tegevuses suuremat stabiilsust. «Riigi osalusega kaasnev märgiline staatus lisaks elementaarsele administratiivtoe võimekusele suudaks seda tagada,» kinnitas Saar. Riigi kaasamine sihtasutusse riigile lisakulu ei tekita.

SA Tallinna Kunstihoone Fond on Eesti Kunstnike Liidu asutatud sihtasutus, mis vastutab näitusetegevuse korraldamise eest Tallinna Kunstihoones. Tallinna Kunstihoone rajati Eesti Kultuurkapitali toel 1934. aastal ja sestsaadik on hoones pidevalt näitusi korraldatud. Praegu vastutab kunstihoone igapäevatöö juhtimise eest juhataja Taaniel Raudsepp. Kunstihoone nõukogus on lisaks Eesti Kunstnike Liidu esindajatele ka Tallinna linna, Eesti Kultuurkapitali ja Kultuuriministeeriumi esindaja.

Tagasi üles