Eestis käidi möödunud aastal kinos 3,1 miljonit korda, mis on taasiseseisvusaja rekord, teatas statistikaamet.
Kino tegi mullu rekordeid
10. juuni 2016, 08:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti kinodes linastus mullu ka rekordarv filme, millest enamiku moodustasid esmakordselt Euroopa riikide filmid.
Kinokülastajad said valida 379 filmi vahel, millest enamik (276) olid uued filmid, mis teeb rohkem kui 5 uut filmi nädalas. Kinodesse jõudis ka rekordarv Eesti filme – vaadata oli võimalik 64 erinevat Eesti filmi, millest 32 olid uued filmid.
Veel kümne aasta eest Eesti kinodes valitsenud Ameerika Ühendriikide filmid on olnud väikses langustrendis, samal ajal kui Euroopa filmid on jõudsalt oma turuosa suurendanud. 2015. aastal linastus Eesti kinodes 159 Euroopa filmi ja 140 Ameerika Ühendriikides toodetud filmi.
Vaadatuimad Eesti filmid 2015. aastal olid Elmo Nüganeni «1944» (115 599 vaatajat), Mika Keräneni raamatutel põhinev Margus Paju koguperefilm «Supilinna salaselts» (90 746 vaatajat) ja Urmas Eero Liivi «Must alpinist» (51 193 vaatajat).
Kõige vaadatumad välisfilmid olid «Käsilased» (156 104 vaatajat), «Kiired ja vihased 7» (99 552 vaatajat) ja «007: Spectre» (96 862 vaatajat).
Kui kõikide Eesti kinodes linastunud filmide keskmiseks piletihinnaks oli 5 eurot, siis Eesti filmide piletihind oli mõnevõrra odavam – 4,1 eurot. Kõige enam käisid kinos 20–39-aastased Eesti elanikud. Enim eelistatakse vaadata komöödiaid, põnevikke ja draamafilme. Kirde-Eesti elanikele meeldib keskmisest märgatavalt rohkem vaadata õudusfilme.
2015. aastal valmis Eestis 204 filmi. Toodeti 38 pikka filmi, mille hulgas oli 14 mängufilmi ja 24 dokumentaalfilmi. Lühifilme valmis 166, neist 12 olid lühianimatsioonid, 46 lühimängufilmid ja 108 lühidokumentaalid.