Kultuurisoovitused

NO99 tulevik on tume

Teater NO99

FOTO: Andres Haabu

Neljapäeva hommikul teatas Tiit Ojasoo, et astub teatri NO99 juhi kohalt tagasi. Postimees küsis teatri- ja kultuuritegelastelt kommentaare selle uudise kohta.

«Praegu pole õige aeg rääkida sellest, kuidas Tiit Ojasoo tagasiastumine mõjutab Eesti teatrielu. Ma arvan, et selles asjas on liiale mindud,» ütles näitleja Ain Lutsepp. Lutsepp rõhutas, et selle kommentaari annab ta eraisikuna, mitte Eesti Teatriliidu esimehena, kuna pole isiklikel põhjustel saanud teatri juhatusega veel rääkida. «Kui inimesed on jõudnud kokkuleppemenetluseni, siis näitab see osalise kindlat kahetsust. Aga nüüd pole enam midagi teha, oleme jõudnud niikaugele.»

NO99 tuleviku osas ei soovinud Lutsepp spekulatsioonidesse laskuda. «Ma ei oska öelda, kuidas Ojasoo saab jätkata. Aga minu meelest mindi lõppfaasis poliitikute poolt liiale.»

14. juunil kirjutasid kümme riigikogu liiget alla ühisavaldusele, milles nõudsid kultuuriministrilt Ojasoo vabastamist teatrijuhi kohalt. Need olid (Yoko Alender (RE), Andres Anvelt (SDE), Krista Aru (VE), Viktoria Ladõnskaja (IRL), Marianne Mikko (SDE), Mart Helme (EKRE), Martin Helme (EKRE), Laine Randjärv (RE), Priit Sibul (IRL), Märt Sults (KE).

«Neil on õigus seda teha,» ütles Lutsepp. «Aga minu meelest oleks siin võinud veel oodata. Surve Ojasoole oli nii suur, et tal ei olnud teist väljapääsu. Minu veendumus ja usk on see, et NO99 peab saama jätkata. Aga see ei tähenda mingil juhul, et ma leiaksin, et mis tahes vägivallatsemine oleks kuidagi õigustatud.»

Endise kultuuriministri ja suure teatrisõbra Rein Langi kommentaar oli talle omaselt lühike ja lõikav: «Riigireform on saanud sisse tõelise hoo. Parlamendisaadikud aitasid kultuuri haldusalast koondada terve teatri. Tehtud!»

Yoko Alender, üks pöördumisele alla kirjutanud riigikogu saadikutest väljendas Ojasoo otsuse kohta oma heameelt: «Avaldusele allakirjutanuna on mul loomulikult hea meel, et ta vastutuse võttis ja selle signaali otsustas lõpuks anda,» märkis Alender. «Ta näitas sellega, et vägivald on lubamatu,» ütles Alender.

«See oli tema otsus,» ütles Alender vastuseks küsimusele, kas see oli tema hinnangul antud olukorras ainuõige valik. Kuivõrd oli tegemist Ojasoo isikliku otsusega või kas oma rolli võis mängida ka teatri nõukogu või ministri surve, ei soovinud riigikogu liige spekuleerida.

Teater NO99 loodi 2005. aastal, kui kultuuriministriks oli Urmas Paet. Tema sõnul on kogu Tiit Ojasoo ümber toimuv lugu väga ebameeldiv.

«Ma arvan, et see risk on väga suur, et sellisel kujul see teater võib üldse õhtule minna. Palju sõltub sellest, kuidas lahendatakse olukord juhtimise poole pealt ja  lavastajate küsimus.  Senine selle teatri lugu on olnud väga selgelt teatrijuhi keskne. Ma olen pehmelt öeldes nõutu,» kommenteeris Paet. «Ma usun, et paljudele on praeguseks selle loo hind olnud väga kõrge. Ei tahaks, et  viimane hind, et Eesti teatripilt sellest teatrist ilma jääb, veel sinna otsa tekiks. Aga head tunnet ja mingit kindlust mul ei ole, et selle teatriga asi sama reipalt edasi läheb.»

«Kuna NO99 on Ojasoo loodud ja see on tema teater, siis pole sellele mõtet panna mingit muud juhti, siis oleks tegemist juba mõne muu teatriga. NO99 pole ju Ugala, Rakvere või mõni muu ajaloolise traditsiooniga teater. Kui Tiidu asemele ei asu Ene-Liis (Semper), siis on see selle teatri lõpp. Aga kui teatri juhiks saab Ene-Liis ja Tiit töötab seal lavastajana edasi, siis võib teater jätkuda,» hindas olukorda teatrikriitik Jaak Allik.

Kui NO99 peaks kaduma, võib kultuuriministeerium sellesse saali muidugi mõne teise teatri paigutada, kuid Eesti parima teatri likvideerimine oleks nii Eesti kui ka rahvusvahelisele teatrimaailmale raske löök, märkis Allik.

«Nendest riigikoguliikmetest, kes tagasiastumise nõudmisele alla kirjutasid, on vaid mõni üksik kultuuripoliitikaga seotud. Teatrite lahti- ja kinnioleku otsustab kultuuriministeerium ja ma ei ole seal märganud soovi teater kinni panna. Nii rumalaid kultuuripoliitikuid Eestis ei ole. Aga need poliitikud, kes teatrist midagi ei tea, võivad igasugu avaldusi teha.»

Tema hinnangul on Ojasoo ümber toimuv samasugune juhtum kui Priit Pärna ja EKA ümber toimuv, ehkki põhjused on muidugi erinevad. «Ma loodan, et NO99 nõukogu, Ene-Liis Semper, Eero Epner ja Tiit Ojasoo siiski leiavad võimaluse teatri jätkamiseks samade ideeliste suunitlustega ja Tiit võiks seal edasi töötada. See oleks kõige parem. Kultuuriministeerium peaks tegema kõik, et Ojasoo jätkaks teatris kui mitte juhina, siis lavastajana,» ütles Allik.

«Ma olen oma viga kahetsenud, vabandanud, vabandanud ja see ei ole olnud piisav. Toimuvad igasugused arutelud, mis  kõik peaks NO99ga tegema. Mina olen muutunud väga heaks ettekäändeks… mul pole muud võimalust kui lahkuda,» ütles Ojasoo ise.

Ta ei osanud neljapäeval  kommenteerida ka seda, kas ta oleks valmis kunagi NO99s või Eestis lavastama või mis saab NO99 sügisesest ringreisist Euroopas (oktoobris ja novembris annab NO99 Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi lavastustega «NO43 Kõnts» ja «NO51 Mu naine vihastas» Belgias ja Prantsusmaal kokku 14 etendust). «Praegusel hetkel pole mõtet rääkida tulevikust,» ütles Ojasoo.

Lavastamisest Ojasoo siiski ei soovi loobuda. «Eks ma pean otsima üles kõik äraütlevad kirjad, mis ma aastate jooksul olen teistele teatritele saatnud. Pean end hakkama pakkuma, sest nii see vabakutselise lavastaja elu vist käib.»

Kultuuriminister Indrek Saar ütles oma avalduses, et Ojasoo otsust tuleb aktsepteerida. Minister lisas, et teatri nõukogul on ülesanne kiiremas korras kinnitada uus juht ja tagada, et teater saaks tööd jätkata.

Tagasi üles