/nginx/o/2013/09/06/2315657t1h6b2f.jpg)
Seoses Roman Toi 100 sünniaasta tähistamisega tegi Rootsi Eestlaste Liit valitsusele ettepaneku luua ja paigaldada Tallinna lauluväljakul Gustav Ernesaksa kuju kõrvale Roman Toi kuju.
Liit soovib lauluväljakule Ernesaksa kõrvale Roman Toi kuju (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Roman Toi tegevust koorijuhina, heliloojana ja organisaatorina Saksamaa sõjajärgsetes DP-laagrites, Montrealis ja Torontos, ja siis ülemaailmsetel ESTO-del on võrreldud Gustav Ernesaksa mitmekümneaastase panusega okupeeritud Eestis. Karismaatilised ja teovõimsad isiksused mõlemad, aitasid nad rasketel aegadel elustada eesti rahvustunnet meile põhilise laulu- koorilaulu abil. Kõige selle ilmekaks väljenduseks valiti nad mõlemad esimese, taasvaba Eesti, 1990.a. laulupeo audirigentideks.
Toi tõi endaga Tallinnasse mitte ainult oma segakoori «Estonia», vaid ka Eestis varem keelatud Juhan Aaviku koraali «Hoia Jumal Eestit», mida tuli publiku soovil korrata koguni kolm korda.
«Kindlasti sümboliseerib Gustav Ernesaksa järelemõtlik kuju lauluväljakul eesti laulupidude võitlevat traditsiooni raskelt vaenatud olukorras. Samas ühendab Eesti Muusikaakadeemia audoktor Roman Toi oma isikus lääne-eestlaste vankumatult rahvuslike ja demokraatlike laulupidude indu, rõõme ja sära,» leiab Rootsi eestlaste liit.
«Seepärast oligi nii hea näha neid mõlemaid koos saabumas 1990.a. legendaarsele laulupeole. Hea ja igatpidi sobiv oleks ka meie laialiaetud rahvaharude üksteise taasleidmise ja tulevase ühtehoiu mõttes näha ka maestro Roman Toi kuju Tallinna lauluväljakul maestro Gustav Ernesaksa kõrval,» märgib liit.