Uuring: kõrged piletihinnad pärsivad kultuuriürituste külastamist

Inimesed käiksid kultuuriüritustel rohkem, kui piletid taskukohasemad oleksid. Pildil on Draamateatri piletikassa. Foto: Liis Treimann

Peamiseks põhjuseks, miks eestimaalased ei käi sagedamini teatris, kinos või kontserdil, on statistikaameti uuringu andmetel kõrged piletihinnad.

Statistikaamet märkis oma pressiteates, et 78 protsenti vastanutest märkis piletihindu peamise põhjusena, miks ei ole võimalik tihedamini kultuuriüritustel käia. Maal on enamasti põhjuseks see, et elukoha läheduses ei ole kultuuriasutust (72 protsenti vastanutest märkis seda).

Järgmise kultuuriasutustes mittekäimiste põhjusena toovad linnaelanikud välja tervisliku seisundi või puude, samuti selle, et ürituste kohta on vähe infot. Maainimesed seevastu toovad enam takistavate põhjustena välja halvad sõidutingimused või sõiduki puudumise, vajaduse hoolitseda teiste pereliikmete (laste või haigete) eest ja ka sellise kaaslase puudumise, kellega kultuuriasutusse minna.

Linlased käivad rohkem üritustel

Ajakasutuse uuringu andmetel on populaarseimaks kultuurisündmuseks kontserdid ― 57 protsenti linna- ja 50 protsenti maaelanikest käis aasta jooksul kontserdil. Kultuurimälestisi külastas linlastest pool ja maaelanikest 40 protsenti. Teatri-, ooperi- või tantsuetendustel käis 46 protsenti linna- ja 40 protsenti maaelanikest. Kino külastas linnaelanikest 40 protsenti ja maaelanikest 30 protsenti. Kõige suurem erinevus linna- ja maaelanike kultuuritarbimises avaldub kunstinäituste külastamises ― kui linnas käib ligi kolmandik inimesi kunstinäitustel, siis maal alla viiendiku.

Linlased on maaelanikest agaramad lugejad. Kui maainimestest on viimase 12 kuu jooksul raamatuid lugenud pisut üle 2/3, siis linnaelanikest on raamatuid lugenud 78 protsenti. Töö või õppe eesmärgil lugemise osas on erinevus linnas ja maal väike. Suurem erinevus on meelelahutuse eesmärgil raamatute lugemises ― maaelanikest loeb raamatuid sel eesmärgil 46 protsenti, linnaelanikest 54 protsenti.

Maal elavad inimesed loevad paberlehti rohkem

Maal on seevastu rohkem inimesi kes loevad paberajalehti ja -ajakirju. Iga päev loeb ajalehti paberkandjal ligi pool maaelanikest ja 42 protsenti linlastest. Erinevuse üheks põhjuseks on kindlasti interneti parem kättesaadavus linnas. Iga päev kasutab internetti 55 protsenti linna- ja 48 protsenti maainimestest.

Maaelanikud on agaramad raadiokuulajad: neist 80 protsenti kuulab raadiot peaaegu iga päev, samas linlastest kuulab igapäevaselt raadiot 74 protsenti. Telerit vaatab iga päev 90 protsenti maaelanikest ja 88 protsenti linlastest.

Statistikaameti ajakasutuse uuring toimus 2009. aasta aprillist kuni 2010. aasta märtsini ning uuringus osales 7000 inimest. Andmeid ajakasutuse kohta koguti päeviku-meetodil ehk leibkonnas täitsid iseseisvalt ajakasutuse päevikut kõik vähemalt 10-aastased liikmed ühe argipäeva ja nädalavahetuse ühe päeva kohta. Tegevusi sai kirja panna 10-minutilise intervalliga. Eelmine uuring toimus 2000. aastal.