Suri skulptor ja õppejõud Matti Varik

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Skulptor Matti Varik

FOTO: Arno Saar / Õhtuleht

16. jaanuaril lahkus meie hulgast skulptor, monumentalist ja pikaajaline kunstiakadeemia õppejõud Matti Varik.

Vaatamata sellele, et monumendi mõiste on muutunud ning 21. sajandi mälestusmärgid ja monumendid peavad väljendama eelkõige praeguse aja tunnetust ning edastama sõnumit, mis on meile praegu oluline, on ka praegu vaja monumentaliste, kellel on koha-, materjali ning vormitunnetus.

Matti Varik on üks neist kunstnikest, keda võib julgelt monumentalistiks nimetada.

Matti Varik sündis 2. märtsil 1939. aastal Saaremaal Leisis kaupluseomaniku perekonnas. Hariduse omandas ta kõigepealt Tallinna 21. keskkoolis, mille lõpetas 1958. aastal, ning seejärel Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas 1964. aastal. Kunstiinstituudis töötas ta skulptuurikateedri õppealameistrina aastatel 1964–1966 ning 1983–2003 õppejõuna.

1976. aastal anti talle Eesti NSV teenelise kunstniku ja 1980. aastal rahvakunstniku aunimetus. Ta oli kunstnike liidu liige 1969. aastast peale, aastatel 1977–1979 kunstnike liidu vastutav sekretär, 1977–1983 Nõukogude Liidu Kunstnike Liidu juhatuse liige.

Näitustel hakkas Matti Varik esinema 1967. aastast. 1972. aastal oli tal koos Riho Kulla, Edgar Viiese ja Ülo Õunaga Tartu Kunstimuuseumis ühisnäitus ehk noorte skulptorite novaatorlik väljapanek, mis äratas tollal suurt vastukaja. Samal aastal olid Matti Variku tööd väljas ka Riia skulptuurikvadriennaalil. 1989. aastal oli tal personaalnäitus Tallinna kunstisalongis.

Tunnustuse saavutas Matti Varik monumentalistina. Tema 1960ndail ja 70ndail loodud mälestussambad vastasid oma aja ootustele ja tähistasid eesti monumentalistikas pööret mõjusa lakoonilisuse suunas.

Tema teoseid on iseloomustatud enamasti plastilise vormi, kompaktsuse, tasakaalukuse kaudu. 1965. aastal valmis Kuressaare fašismiohvrite mälestussammas, 1967. aastal Tehumardi lahingu obelisk (mõlemad koostöös Riho Kullaga), aastatel 1965–1975 Tallinna Maarjamäe mälestussamba I järk rühmatööna.

1973–1975 1924. aasta 1. detsembri ülestõusu monument (kõrvaldati 1994. aastal, 1976. aastal sai selle eest Kristjan Raua preemia), 1979. aastal Kotkas Soomes V. I. Lenini mälestussammas, mille eest ta sai 1980. aastal Nõukogude Eesti preemia. Tema kõigi nimetatud tööde arhitekt oli Allan Murdmaa.

1989. aastal taastas ta Otepää kiriku Voldemar Melliku tehtud pronksreljeefi ja 1990. aastal Vabadussõja Viru-Nigula (loodud 1936. aastal skulptor August Vomm) ja Kuressaare mälestussamba (1928. aastal, Amandus Adamson). 1994. aastal lõi II maalimasõja ajal Eestist põgenenute mälestusmärgi Stockholmis.

Kolleegidele ja sõpradele jääb Matti Varik alati meelde kui tasakaalukas ja abivalmis inimene, kes oskas käituda ka otsustava diplomaadina, kui oli vaja.

Matti Variku ärasaatmine toimub reedel, 21. jaanuaril kell 14.30 Pärnamäe kabelist.

    Tagasi üles