Süüria kodusõda on viinud pagulusse neli miljonit inimest, kellest pooled on lapsed. Mõtiskledes heast ja kurjast, nimetades asju õigete nimedega, annavad lapsed lootust, et nende tarkus ja elutahe võivad tulevikus päästa maailma hävingust.
13. juulil kell 22.20
«Maailm, minu kodu» (At Home in the World, Taani 2015)
Andres Koefoedi dokk jutustab Taani Punase Risti koolis õppivate laste elust. Nad on pärit eri maadest, kuid ootavad kõik koos oma vanematega varjupaigataotluste rahuldamist. Aja surnukslöömise asemel õpetatakse neile koolis taani keelt ja üldteadmisi Euroopast. Need lapsed, kes saavad elamisloa, lähevad pärast piisava keeleoskuse saavutamist üle tavakooli. Ülejäänud saadetakse riigist välja.
Andreas Koefoedi vahetu sissevaade pagulaslaste igapäevaellu keskendub vaikse tšetšeeni poisi Magomedi ja tema noorema õe Dana suurele ootusele jääda elama Taani Kuningriiki.
14. juulil kell 21.35
«Klaarid aastad» (Les annees claires, Belgia 2015)
Belgia filmilooja Frédéric Guillaume'i autoportree, kus mahuvad raami ka tema naine Claire (prantsuse keeles tähendab «claire» selgust, klaari seisundit) ja nende pisitütar Juliette. Film algab hetkest, mil selgub, et Claire ootab last, ja kestab kuni Juliette'i 6-aastaseks saamiseni. Mehe ja naise nii hingeline kui ka kehaline lähedus võnguvad nagu tõusud ning mõõnad ookeanis.
Ainus, kes oskab oma tarkusega paati tasakaalus hoida, on Juliette. Tänu lapse tarkusele ikka ja jälle korrata, et ta soovib näha oma ema ja isa armastamas, seisab kodu koos. Ja tänu filmilooja oskusele ning julgusele näeb ka vaataja, kuidas tuleb armastada, et lapse unistus täide läheks.