/nginx/o/2011/01/24/504019t1haedd.jpg)
20. sajandi esimene pool, mil mitmed Euroopa monarhid kaotasid oma trooni, möödus Briti kuningakojas üldise taustaga võrreldes suhteliselt vaikselt. Sealmail oli ilmselt mainitud ajastu värvikaim sündmus lühikest aega valitsenud kuningas Edward VIII troonist loobumine selleks, et abielluda kaks korda lahutatud ameeriklanna Wallis Simpsoniga.
Tom Hooperi «Kuninga kõne» viibki kinokülastaja Edward VIII ja Wallis Simpsoni ajajärku. Aga jätab selle skandaalse paarikese vaid üsna antipaatsesse kõrvalossa ning keskendub Edward VIII loobumise järel kuningaks tõusnud George VI isikule (Colin Firthi kehastuses) läbi tolle inimliku nõrkuse – kogelemise.
Hooperi film ei otsi skandaali ega ülespuhutud tundelõõma. Selle keskmes on normaalne, õnnelikus abielus ja kahe toreda lapsega mees, keda painab üsna mitteharukordne probleem, mis muutub aga avalikku esinemist nõudvas kaasasündinud ametis kaunis piinarikkaks. Eriti massimeedia võidukäigu ajastul.
Film algab tol hetkel veel lihtsast printsist peategelase armetu läbikukkumisega. Vaataja võib peaaegu füüsiliselt tunda siniverelise painavat piinlikkustunnet, kui ta rahvamasside ees kõnet pidades lihtsalt sõnatuks jääb. Kangelase abitus saab omakorda tugevamalt alla joonitud, kui selgub, et ta jääb hätta isegi omaenese lastele (kellest üks on praegune Briti kuninganna Elizabeth II) muinasjuttu vestes.
Printsi esimesed katsed otsida abi kasvatavad kaastunnet tema suhtes veelgi: selgub, et isegi sinise vere ja suurte tiitlitega ei saa kõike ravida. Õnneks tuleb välja ka see, et hea abikaasa (ehk siis 20. sajandi teises pooles peaasjalikult kuninganna emana tuntud olnud persooni, Helena Bonham Carteri esituses) juhuslik püüe otsida mehele abi ebaortodokssest kohast, võib teda aidata.
«Kuninga kõne» on ühemõtteliselt selge ja nüüdisaegses kinolevis üsna harukordne austusavaldus klassikalistele konservatiivsetele väärtustele: perekonnale, isamaalisusele ja Briti eksisteerivale valitsemisvormile. Rääkides tulevase kuninga väga isiklikust murest, säilitab linateos tema suhtes pieteeditunde määral, mis mõjub pärast printsess Dianat, Charlesi ja Camillat isegi pisut harjumatult. Ja kuigi selline kirjeldus võib kõlada pisut igavalt, Hooperi film seda siiski tänu inimlikule kaasakiskuvusele ning ikka siin ja seal vilksatavale mõnusale Briti huumorile kahtlemata ei ole.
Film
«Kuninga kõne»
Režissöör Tom Hooper
Osades: Colin Firth, Helena Bonham Carter, Geoffrey Rush jt
/nginx/o/2013/07/05/1875346t1h0782.jpg)