Esmaspäeval etendati Läänemaal Lihulas linna 805. aastapäeva tähistamise raames algupärast Eesti ooperit «Uku ja Vanemuine». Selle Karl August Hermanni loodud lavateose, mida nimetatakse ka esimeseks Eesti oma ooperiks, aga ka laulelduseks, uuslavastuses laulsid peaosi Voldemar Kuslap ning Lihulast pärit ooperisolistid René Soom ja Märt Jakobson, lavastas Meelis Sarv.
Lihulas toodi looduslavale esimene eesti ooper
«Mina olin selles lavastuses ainuke inimene, kes on lihtsalt Lihulast läbi sõitnud, aga kõik teised on ikka Lihula juurtega,» ütles Uku rolli täitnud Kuslap. «Selle üsna nõudliku materjali omandamisega oli meil kõigil oma kolm nädalat või lausa kuu aega tõsist tööd. Klaviiri tegi muusikajuht Mati Põdra.»
Orkesti osa esitasid Lihula lastemuusikakooli õpilased, kellele osutasid abi mõned professionaalid. «Täiesti tunnustust väärt! 12-13-aastased sellid puhuvad trompeteid ja tromboone!» kiitis Kuslap. «Etendus toimus vabas looduses Lihula linnuse varemets ja vanad müürid olid ilusti värviliste prožektoritega illumineeritud. Loodus mängis tugevasti kaasa.»
Kuslap tunnistas, et ooper on keeruline: «See esitab tõsiseid nõudmisi kõikidele osatäitjatele. Ikkagi esimene eesti ooper! Paljud suhtuvad vahel Karl August Hermanni loomingusse irooniaga, aga tagantjärele mõeldes oli ta vägev isiksus: ajakirjanik. Lehetoimetaja, entsüklopeedia toimetaja, ülikooli eesti keelel lektor ja lisaks veel harrastushelilooja, kellest on maha jäänud oma 10-15 üldtuntud lugu, mida me koolipõlvest laulnud oleme. Iga helilooja võiks olla uhke, kui tema loomingust kaks-kolm viiskest ajaloo katsumustele vastu peaksid.»
Kokku osales «Uku ja Vanemuise» lavastuses 123 inimest, massistseenidesse kaasati nii kohalikke koore kui rahvatantsurühmasid.