/nginx/o/2013/07/05/1875372t1hc53d.jpg)
/nginx/o/2011/01/27/506011t1hc353.jpg)
Täna õhtul kell seitse tõstab Andres Mustonen Estonia kontserdisaalis dirigendikepi ja 22. barokkmuusikafestival alustab oma kunstilise juhi käe all Jeremia nutulauludega segakoor Latvija, ERSO ja Iisraeli viiulisolisti Pavel Vernikovi ettekandes.
Barokkmuusikafestival tahab ühendada ajad, maad ja usud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läheme aga korraks esmaspäeva, mil Estonias käis Eesti Kontserdi poolel tihe sagin.
Riiklik sümfooniaorkester tuleb lavalt ära, dirigent Mustonen astub kõrvale, panemaks assistendiga paika märkmikutäie järgmisi proove ja kellaaegu.
Kõrvalt tundub, et magamiseks ta endale palju aega ei jäta. Barokkfestivali alguseni on sel hetkel neli päeva. Mustonen avab ukse dirigentide tuppa – kitsas, akendeta, aga hubane nahkdiivanitega nurgake lava kõrval – ning räägib mitte niivõrd kavast, aga asja mõttest.
See mõte on nii võimas, et võiks päästa maailma. Aga võib-olla maailm ongi päästetud, sest me ei tea, mis põrgu valitseks muusikata.
Bach, Vivaldi, Händel
Ka seekord on kavas ikka Need nimed – muidugi ka muud, Dowlandist ja Tallisest moodsate Stingi ja Pendereckini. «Bach, Vivaldi, Händel on kogu muusikaajaloo keskpunkt ja tänapäeva maailmas on neil lõputult öelda: iga kord erinevate rakurssidega,» märgib Mustonen.
«Meil näiteks seekord Triosonaadid, mida polegi siin mängitud. Ja maailmanimi Natalia Gutman, kes mängib Bachi soolosid. Ja lõppkontserdil «Bach ja pojad», kus mängin koos maailmanime, Itaalia oboemängija Paolo Pollastriga. Ja koos Hortusega teeme hilisrenessansist varabarokini ajastuid ühendanud Praetoriuse nii vaimulikku kui ilmalikku muusikat.»
Vanas testamendis on vaheldumisi kaks jumalat, kuigi pigem üks eri nimedega: Jahve (Jehoova) ja Elohim (jumalat El nimetati arami keeles peamiselt mitmuses). El on tõenäoliselt Allahi eelvaste, Jahve juudi jumal, uues testamendis astub aga lavale üks ja ainus kristlik jumal ning tema poeg Jeesus.
Barokk, aga kaasaegne
Kolm religiooni ühendab barokkmuusikafestivali avakontsert. «Kõlab nii kristliku kui judaistliku kui islamistliku maailma palve,» ütleb Mustonen. «Ja kaudsemalt ka judaistlik ja budistlik. Jeruusalemma kontserdiga kaasneb suur müsteerium: kõik ootavad uut Jeruusalemma.»
Kristuse-eelsetes sõdades hävinud esimese ja teise Jeruusalemma templi asemel pole juba aastatuhandeid uut ehitatud. «Me ootame uut templit, uut ärkamist, uut algust,» seletab Mustonen, «sest Jeruusalemm on konfliktide keskmes ning võiks olla ka rahu toomise sümbol. Tegelikult on kõik segunenud, Jeesus on koraanis sees, kõik religioonid ootavad rahu ja põhimõtteliselt on kõik religioonid üks. Ja meie saame rahu ja ühtsust püüda muusikaga.»
«Tahaksin tuua meie festivalile Stingi, kes tegeleb praegu just ajastute ja religioonide muusikalise ühendamisega,» räägib Mustonen. «Meie festival on kaasaegne festival, see ei ole mingi ajalooline üritus. See on kaasaegsele inimesele kaasaegsete probleemidega, aga kaasaeg ei viibi ainult kaasajas. Kaasajas on olemas kogu minevik, aga ma tahan kaasaega tuua ka tuleviku, sest need kolm eksisteerivad korraga.»
Inimese eluiga on ju nii lühike, et ei jäägi üle muud, kui olla mõtetes minevikus ja tulevikus, mainin. «Ongi nii! Mida enam me neid kaht äärmust, minevikku ja tulevikku, tajume, seda rohkem oleme võimelised siin maailmas elama ja toimetama.»
Ei ole ainult «mina täna»? «Just nimelt,» vastab Mustonen. «Minu isikus on ka palju varjatut, igaühes meist, ei ole ainult see, kes siin praegu räägib. Ja mida rohkem me varjatud kihte endas avame, seda paremini saame aru maailmast.»
Andres Mustonen on filosoof-muusik.
Barokkfestivali üks lipukirju on «Muusika avatud südamele ja vabale vaimule». «Kui vaim ei ole vaba, sealt tuleb konflikt – see on kõigi maailma konfliktide aluseks.»
Jääme veel dirigentide kambrikesse selliseid mõtteid vahetama.
Uksel ütleb Mustonen: «Ma ei viitsi teha lihtsalt kontserti, sel ei ole mingit mõtet. Igal asjal peab olema idee, mõte.»
Festival
• XXII barokkmuusikafestival kestab 28. jaanuarist 5. veebruarini Tallinnas Estonia kontserdisaalis, Mustpeade Majas, Jaani kirikus jm
• Kunstiline juht Andres Mustonen
• Esinejaid: segakoor Latvija (Läti), Natalia Gutman (Venemaa), Die Singphoniker (Saksamaa), Andres Mustonen ja Hortus Musicus laiendatud koosseisuga, Ensemble Le Fenice (Prantsusmaa), Tallinna Filharmoonikud, Patrick Demenga (Šveits) – kokku seitse kollektiivi ja kümme solisti üheksast riigist