/nginx/o/2016/11/23/6104787t1he9a3.jpg)
/nginx/o/2011/02/04/510397t1hcbec.jpg)
Ronald Reagan ei olnud esimese suurusjärgu näitleja. Ehk ka teise oma mitte. Kindlasti polnud ta aga ära teeninud halvima karjääri Razzie’t ehk Kuldset Vaarikat – selle tuntud pilaauhinna sai ta 1982. aastal, üsna pea pärast presidendiks valimist.
Mitte liiga sile poiss
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küllap peegeldub siit vastu samasugune ärapanemise soov nagu siis, kui demokraadid irvitasid, et ahv, kellega koos Reagan komöödias «Bonzo uneaeg» ekraaniaega jagab, ületab paarilise näitlejavõimeid märgatavalt.
Jah, veidi rohkem kui 50 täispikast filmist, milles tulevane president kaasa tegi, on ehk enam kui pooled unustuse hõlmas, iseäranis karjääri esimesest otsast 1930ndate lõpus, kui Reagan mängis Hollywoodi vastse ekraaninäona massiliselt B-kategooria filmides.
Aga tosinkonda on põhjust ühel või teisel põhjusel meenutada siiani, vähemalt ookeani taga. Seal ilmuvad ka DVD-kogumikud, äsja näiteks kaheksaplaadiline best of Reagan.
Reagan ei olnud tüüpiline sile poiss, kuigi mängis enamasti, iseäranis esiotsa, romantilisi, hiljem ka vankumatult korra ja õiguse eest seisvaid kangelasi – tema naeratus oli ikka selline natuke kõverik, vimkaga. Aga ta polnud ka klassikaline karakternäitleja.
Üheks Reagani paremaks filmiks peetav, 1942. aastast pärit melodraama «Kings Row», kus tal tuleb mängida süngete saladustega linnakeses elavat noormeest, kes kaotab õnnetuse tagajärjel jalad, näitab, et ka traagilisus on temas ehk natuke palju näideldud.
Tõsi, ka ajad olid teised, mängustiil erinev. Igatahes on seda huvitav vaadata ka praegu, just filmina – tegu on ka ainsa Reagani stiilinäitega, mis on nomineeritud parima filmi Oscarile.
Filmina, mitte sellepärast, et president selles mängib, tasuks suuremat tähelepanu pöörata ka 1964. aastal ekraanile jõudnud «Tapjatele» – Reagani viimasele rollile, kuid esimesele, milles ta kehastab negatiivset kangelast, gangsterijõugu pealikku.
Televisiooni jaoks vändatud, ent vägivaldsuse tõttu kinoekraanile ümber adresseeritud teose autor on Don Siegel, seesama, kes tegi aastaid hiljem legendaarse «Räpase Harry». Muide, otsust selles kaasa teha olevat president kahetsenud elu lõpuni.
Ronald Reagani filminädal, mille kavas on seitse linateost, vältab Tallinna kinos Artis ja Tartu kinos Cinamon 10. veebruarini