Andres Ehinilt luulekogu lätlastele

Tõlkija Guntars Godinš.

FOTO: SCANPIX

Sel nädalal esitleti Lätis Andres Ehini luulekogu «Pakārtais ievārījums» («Poodud moos»). Tegemist on tõlkija ja Eesti sõbra Guntars Godinši koostatud ja tõlgitud valikkoguga, kus leiab sada Ehini luuletust. Raamatu pealkiri viitab ühele Andres Ehini pikale ja omapärasele luuletusele. «Tegelikult see pealkiri on sürrealistlik ja väga Ehini moodi,» põhjendab Guntars Godinš pealkirja valikut.


Godinši sõnul ilmub Lätis palju luuleraamatuid ning lettidelt võib leida ka eesti luuletajate tõlkeluulekogusid. Godinši enda tõlkes on näiteks ilmunud nii Jaan Kaplinski, Hando Runneli, Ilmar Laabani, Doris Kareva, Mats Traadi, Contra, Kivisildniku, Paul-Erik Rummo, Tõnu Õnnepalu, Artur Alliksaare kui ka rahvaluule kogumik. «Lätlastele meeldib Kaplinski, Alliksaare, Laabani ja Contra luule. Olen kuulnud, et Andres Ehini lätikeelne raamat meeldib läti noorte luuletajatele,» teab Godinš.

Tulevikus kavatseb Godinš tõlkida Jaak Jõerüüdi raamatu «Muutlik», Jaan Kaplinski romaani «Seesama jõgi» ja ka tema luulekogu. «Tahaksin tõlkida veel kord Artur Alliksaart, avaldada tema loomingust suurema luulekogu, eesti uue luule antoloogia ja palju muud. Eesti kirjandus meeldib mulle ja valik on suur.»   

Guntars Godinš leiab, et luule tõlkimine on alati keeruline, sest luule tuleb oma keelest ja elab oma keeles. «Kuidas seda on võimalik viia teise keelde nii, et tekst elav ja loomulik oleks – see on tõlkijate jaoks raske ülesanne. Võib-olla on luule tõlkimine ühe keele teksti interpreteerimine, improvisatsioon teise keelde? Tõlkija peab minema teksti sisse, ta peab teadma selle teksti tausta, seda n-ö elustama teise keelde ja mõtlemisse.»

«Enne Andres Ehini raamatut tõlkisin ka eesti sürrealisti Ilmar Laabani luulekogu ja see võeti Lätis väga hästi vastu. Tean, et mõned noored läti luuletajad olid Laabanist väga vaimustatud. Juba tookord ma teadsin, et kindlasti tõlgin ka Andres Ehini luulekogu. Tema on teine eesti sürrealist. Mulle meeldib Andrese mõtlemise stiil ja tema luule erinevus. Teist Ehinit eesti luules pole.» 

Tagasi üles