Rahvusraamatukogu tutvustas 2017. aasta jaanuaris jõustuvat ja maailmas unikaalset säilituseksemplari seadust (SÄS) ning esitles digitaalarhiivi DIGAR kaudu, kuidas SÄS muudab kultuuripärandi kogu Eestile ühest kohast kättesaadavaks. Uue seaduse kontekstis mõtestati ka Eesti kultuuripärandi raudvara – Eesti rahvusbibliograafiat.
Põhilised uuendused:
Säilituseksemplari seadus muudab kultuurpärandi säilitamise oluliselt läbimõeldumaks. Samuti muutub rahvusraamatukogu roll kultuuri säilitajana Eesti ühiskonnas, sest kõik sundeksemplarid loovutatakse edaspidi rahvusraamatukokku, kes omakorda jagab need säilitajatele, kelleks on lisaks rahvusraamatukogule Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Tallinna Ülikooli Akadeemiline raamatukogu ja Tartu Ülikooli raamatukogu.
Rahvusraamatukogu juht Janne Andresoo tõstab esile digitaalse teaviku rolli: «Säilituseksemplari seadus loob uue ja väga sügava mõõtme Eesti kultuuripärandi säilitamises. Lõpuks hakkame väärtustama digitaalseid materjale võrdselt traditsiooniliste väljaannetega. Eesti on maailmas esimene riik, kes on seadusega reguleerinud trükiste ja filmide digitaalse algmaterjali säilitamise. See on suur samm Eestile ja väga hea näide maailmale. Kõige tähtsam on lugeja, kes soovib lugeda raamatuid digitaalsel kujul.»
Olulisim muudatus puudutabki digitaalseid väljaandeid, mis saavad sama tähtsaks kui traditsioonilised. Samuti väheneb vajadus trükiste eraldi digiteerimiseks kultuuripärandi säilitamise nimel, sest digitaalne algmaterjal loovutatakse koos valminud trükiväljaandega.
Seadus toob raamatukogule nii uusi kohustusi kui ka võimalusi. Rahvusraamatukogu hangib, jaotab ja edastab säilituseksemplare, vajadusel digiteerib jooksvalt trükiseid ja hoolitseb kõigi Eesti teavikute säilitamise eest. Lisaks sellele saab kogutud algmaterjali põhjal kujundada uusi teenuseid ja muuta rahvusraamatukogu tööd efektiivsemaks.
Oluliselt suureneb rahvusraamatukokku laekuv digitaalainese maht, sest kirjastajad hakkavad loovutama oma trükifaile otse rahvusraamatukogule. See võimaldab Eesti raamatukoguvõrgus viia senised teenused uuele tasemele või avada sootuks uusi. Muudatused mõjutavad enim Eesti digitaalse kultuuripärandi akna ehk digitaalarhiivi DIGAR kaudu lugejaid, sest uue digitaalainese sisu muutub lugejatele veel detailsemalt nähtavaks. Eri veebisaitidel asuv info koondub nüüdsest DIGARisse.
Eesti rahvusbibliograafias on registreeritud kogu Eesti kirjasõna alates 16. sajandi esimesest poolest. See sisaldab kõige põhjalikumat informatsiooni sund- ja säilituseksemplaride kohta läbi ajaloo. ERBis registreeritud vanimad väljaanded on ilmunud 16. sajandi esimesel poolel, värskeimad on sinna kantud täna.