Tähelepanuväärne näitus: sissejuhatus Eesti disaini

Voldikkann kilepiimale. 2009. Disainer Veiko Liis, tootja Foldplast Foto: Erakogu

29. septembril avatakse Tartmusis Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis koostatud Eesti disaini ajalugu esitlev ülevaatenäitus, mis keskendub olulisematele nähtustele ja suundumustele Eesti disainimaastikul. Tartmusis on see esimene laiem disainivaldkonda tutvustav näitus. Näitus jääb avatuks 1. jaanuarini 2017.

Eesti disain on mitmetahuline ja -kihiline nähtus, millele on viimase paari aastakümne vältel pööratud üha rohkem tähelepanu. Nagu iga pika ajalooga mõiste või nähtus defineeritakse aja jooksul ümber, peegeldades valitsevaid suhtumisi, nii on ka disainiga. Mida rohkem tähendusi on sellele omistatud, seda raskemini mõistetavamaks on see muutunud ja mitmed uued tõlgendused ei pruugi vanadega enam ühilduda.

Nii võib disain tähendada ühele inimesele spetsiifilist tehnilist detaili, teisele hinnalist tooli, kolmandale elumuutvat innovatsiooni. See tõstatab omakorda küsimuse: kas disain on asi või teenus, nähtav või nähtamatu, toode, unikaalne ese või nähtus? Pidevas muutumises on olnud ka disaini geograafilised ja ajalised piirid, mida on tõmmatud nii inimtegevuse algusesse, 18. sajandi lõpu industrialiseerimise või teise maailmasõja järgsesse aega.

Disainerid Lilian Linnaks (Estoplast) ja Udo Umberg (Standard) Estoplasti toodanguga. 1961. Foto: Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Disaini on sageli käsitletud elumuutva distsipliinina, mis toimis ammu enne selle nimetamist disainiks. Nende paljude tähenduste üheks ühendavaks jooneks on näha disainis muutuste vahendit, kas grupi või ühe inimese elus, selle muutmist lihtsamaks, turvalisemaks või õnnelikumaks.

Ehkki eestlastel on olnud võimalus osaleda mitmete elumuutvate disainilahenduste loomisel – nagu spioonikaamera Minox või kommunikatsiooniplatvorm Skype – on siinne disain ajalooliselt olnud seotud eelkõige kergetööstuse ja argikeskkonnaga.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis on ligi 15 aasta vältel tegeletud kohaliku disainimaastiku kaardistamise ja kontekstualiseerimisega, tuues käibele uut informatsiooni ja aidates seeläbi kaasa ka kohaliku kultuuripärandi kontseptsiooni laiendamisele, keskendudes nii ajaloole kui tänapäevale, millele näitus ka toetub.

Käesoleva näituse eesmärk on aidata teadvustada kohalikku disainimaastikku ning anda ülevaade eesti disaini kihtidest, eripäradest ja mitmekülgsusest, tõstes ajaloost välja väikese valiku näiteid, mis on eri aegadel ja põhjustel siinset disainipilti kujundanud, seda rakenduskunsti, tööstuskunsti või disaini nime all.

Näitus „Tunne Eesti disaini. Sissejuhatus“

Tartu Kunstimuuseumis

29.09.2016-01.01.2017

Eksponeerimisel: Anna von Maydell / Atelier für Kunstgewerbe, A. M. Lutheri mööblivabrik, J. Lorupi klaasivabrik, E. Taska töökoda, Tarbeklaas, Standard, Estoplast, Kunst ja Kodu, Tallinna Ehituskeraamikatehas, Kunstitoodete Kombinaat, Punane Ret, Salvo, Ruum ja Vorm, Martin Pärn, Tarmo Luisk, Veiko Liis, Jaanus Orgusaar, Kärt Ojavee, Raili Keiv, Keha3, HUUM, Iseasi, Scheckmann, Kärt Põldmann, Marit Ilison, Warm North, Johanna Tammsalu, Monika Järg, Anton Koovit, Kelpman Textile jt.

Kuraator: Kai Lobjakas, Eesti Tarbekunsti- ja Disanimuuseum

Näitusega paralleelselt toimub muuseumis erinevatele sihtgruppidele suunatud haridus- ja kõrvalprogramm.

Täpsem info: www.tartmus.ee

Näituse graafiline disain: Indrek Sirkel

Ruumilahendus: Edina Dufala-Pärn. Kasutatud on arhtiektuuribüroo 3+1 poolt Tallinna Rakenduskunsti Triennaali 2006. aasta näitusele loodud eksponeerimismooduleid.

Näituse toimkond: Nele Ambos, Rael Artel, Karl Feigenbaum, Joanna Hoffmann, Margus Joonsalu, Sten Ojavee, Julia Polujanenkova, Kristel Sibul, Peeter Talvistu, Ago Teedema