Tungal: «Mõmmi aabits» oli esimene laste seebikas

Heljo Mänd ja Leelo Tungal Foto: Mihkel Maripuu

Kirjanik ja ajakirja «Hea laps» peatoimetaja Leelo Tungal märkis, et Heljo Männi teosed on seepärast nii populaarsed, et need on nii lõbusad kui õpetlikud.

«Minu esimene kogemus Heljo Männist oli kahtlemata mõni raamat – kas «Oakene» või «Pillerpall» - need kaks luulekogu on minu meelest Heljo Männi parimad,» sõnas Tungal armastatud lastekirjaniku 85. sünnipäevapeol Postimees.ee’le. «Need olid ta oma lastele kirjutatud – tema vanim poeg on minu ealine, nii et olime sama põlvkond.»

«Kui ma olin 3. klassi õpilane Ruila koolis, saadeti minu luuletused «Pioneeri» toimetusse – rohkem lasteajakirju tollal polnud – ja kui ma sain kirjandusvõistlusel kolmanda koha, siis sain kirja Heljo Männilt, kes küsis mult aadressi vist, sest ma sain auhinnaraamatu,» meenutas Tungal. «Aga kiri Heljo Männilt – see oli minu jaoks selline emotsioon, mis praegu võiks lastele olla, kui näiteks Gerly Padar kirjutaks!» naeris ta.

Tal oli hea meel, et hiljem sai tudengina praktikal Heljo Männiga koos töötada ning nüüd «Hea lapse» toimetajana saab hoopis Männi lugusid avaldada. «Aga sidemed on siiani sellised, et kogu aeg põrkame heas mõttes kokku.»

Tungal arvas, et Heljo Männi loodud raamatud on seepärast nii populaarsed, et neis on nii lõbusust kui õpetlikkust.

«Omal ajal televisioonis olid lavastused peamiselt tõlked või sellised, kus midagi oli ette nähtud, nagu peab. Aga «Mõmmi aabits» oli minu meelest esimene laste seebikas ja täiesti kasulik, täheõpetuse osas,» arutles ta.

«Isegi kui lapsed suuremaks saades ironiseerisid selle «ahaa, ahaa, mul selge on A» üle, siis see A-täht oli ikkagi käes. Lugu oli lõbus ja samal ajal õpetlik ning tegelikult lapsed väga vajavad õpetlikkust ja piiride tunnetamist,» arutles Tungal.

«Ma arvan, et Heljol on seda õpetust nii parajalt ja hästi peidetult olnud kõigis teostes olemas,» lisas ta.