Kultuuritöötajatel on lootust palgatõusule

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Kultuuriminister Indrek Saar kohtus täna, 11. oktoobril riigiga seotud kultuuriasutuste juhtidega ning pakkus välja 2017. aasta kultuuritöötajate palgafondi jaotumise põhimõtted.

Kultuuriministeerium soovib tõsta kõrgharidusega töötajate miinimumpalka, aga järele aidata ka kõrgemat töötasu saavaid töötajaid ning tugifunktsiooni täitvate töötajate tasusid.

Valitsuse otsuse kohaselt tõuseb 2017. aastal riigilt palka saavate kõrgharidusega kultuuritöötajate palgafond 3,3 protsenti ning palgatõusuks on ette nähtud 1,55 miljonit eurot.

Kultuuriminister Indrek Saar tõdes, et palgatõusuootus kõigi kultuuritöötajate seas on suur. „Kui planeeritud kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalga tõstmine aitab kultuurirahval elementaarselt ots otsaga kokku tulla, siis kõrgemat palka saavate töötajate järeleaitamine hoiab loovisiku motivatsiooni kultuurivaldkonnas oma tööd jätkata. Mõlemal pool on vajadus ilmne,“ ütles Saar.

Kultuuripoliitika alusdokumendi «Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020» kohaselt peavad kõrgharidusega kultuuritöötajate sissetulekud täistööaja korral jõudma aastaks 2020 Eesti keskmise palga tasemeni. 2017. aastal soovib Kultuuriministeerium tõsta kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumi alammäära 942 euroni.

Asutustes motivatsiooni hoidmiseks ja tugiteenuseid pakkuvate töötajate palgafondi suurendamiseks leiab Kultuuriministeerium täiendavalt 1,1 miljonit eurot. See võimaldaks 2-protsendise palgafondi kasvu nendele kõrgharidusega kultuuritöötajatele, kelle sissetulekud ületavad miinimumpalga taseme. 1-protsendilise palgafondi kasvu saaks tagada tugiteenuseid pakkuvatele töötajatele. Palgaraha täpse jaotuse töötajate vahel otsustavad asutuste juhid ise.

Valitsuse otsusega kõrgharidusega kultuuritöötajate palgatõusuks antud rahast kulub 130 000 eurot kõrgema ehk 5.-7. kategooria treenerite tööjõukulude katmise riiklikule toetusfondile. Lisaks on valitsus varasema otsusega garanteerinud 352 000 eurot treenerite tööjõukulude toetamiseks, kuna kõrgema kategooria treenerite hulk suureneb prognoosi kohaselt umbes 100 võrra.

Palgafondi tõus puudutab riigieelarvest palka saavaid kultuuritöötajaid. Need on riigiasutuste, avalik-õiguslike institutsioonide, sihtasutuste ning maakonnaraamatukogude riigilt palka saavad töötajad. Silmas peetakse kõrgharidusega, kõrgema kutsekvalifikatsiooniga või kõrgharidusnõudega võrdsustatud spetsiifiliste eriteadmistega kultuuritöötajaid. 

Lõppeval 2016. aastal  võimaldas kultuuritöötajate palgafondi kasv kergitada kultuuritöötajate miinimumpalka 13,5% 830 euroni kuus. Sama osakaalu võrra suurenes toona kõrgema kutsekategooria treenerite tööjõukulude katmise riiklik toetusfond. 

Tagasi üles