/nginx/o/2010/11/26/473840t1hf93d.jpg)
Kultuuriinimesed tahavad 22. veebruaril Tallinnas Sõpruse kinos peetaval koosolekul asutada loominguliste inimeste huvide eest seisva Eesti Kultuuri Koja, mis tegeleks kultuuriteemade päevakorral hoidmisega ja mille eestkõnelejad oleksid arvamusliidrid.
«Niikaua, kui kultuuri vallas puudub ühine häälekandja, löögirusikas, pole poliitikuilgi põhjust kultuuriinimeste etteheiteid tõsiselt võtta ega meid läbirääkimiste laua taha kutsuda,» põhjendas kultuurivaldkondade-ülese organisatsiooni loomise vajadust Ott Karulin ajakirjas Teater.Muusika.Kino. ilmunud üleskutses. «Eesti Kultuuri Koja loomine tahab seda muuta ja ilmselt muudabki, sest aeg on küps, nagu näitavad ka viimastel kuudel toimunud mitmed kultuuriarutelud nii valdkondadesiseselt kui meedias.»
Apoliitilise Eesti Kultuuri Koja asutamiskoosolekut ettevalmistavasse töögruppi kuuluvad lisaks Eesti Teatri Agentuuri juhile Ott Karulinile Von Krahli teatri juht ja lavastaja Peeter Jalakas, Viljandi folgi eestvedaja Ando Kiviberg, rahvusooperi Estonia lavastaja Neeme Kuningas, PÖFFi korraldaja Tiina Lokk, arhitekt Ülar Mark, ühenduse Vaba Lava juht Kaarel Oja, Kanuti Gildi saali juht Priit Raud, Triinu Aron MTÜst Sõltumatu Tantsu Ühendus, ärimees Ville Jehe, raamatu «Minu Gruusia» autor Dagmar Raudam ja Eesti Etendusasutuste Liidu tegevjuht Kristiina Reidolv.
Idee asutada kultuurivaldkondade-ülene organisatsioon sündis 15. jaanuaril Telliskivi loomelinnakus korraldatud 52 kultuuriinimese kogunemisel, kus kodanikualgatusena kokku kutsutud üheksas töötoas arutati kultuurivaldkonna peamisi probleeme ja nende lahendamise võimalusi.
Eesti Kultuuri Koja asutamiskoosoleku tarvis ette valmistatud põhikirja järgi on üheks eesmärgiks kultuurivaldkonda puudutava seadusandluse edendamine ning oma liikmeskonna huvide esindamine ja kaitse. Põhikirjas on eraldi välja toodud ka soov väärtustada kultuurikeskkonda ja loomingulist õhkkonda.
Oma eesmärkide saavutamisel soovib loodav koda teha tihedat koostööd seadusandliku võimu, täitevvõimu, majandus-, haridusasutuste ja poliitiliste institutsioonidega, erialaliitudega ja muude kultuurivaldkonda esindavate organisatsioonidega. Koja tegevust rahastatakse liikmemaksudest, põhikirjalisest tegevusest saadavast tulust ning toetustest ja annetustest.
Vastavalt põhikirjale võib koja liikmeks olla kultuurivaldkonnaga seotud eraõiguslik või juriidiline isik. Lisaks peab liikmeks pürgijal olema koja kahe liikme kirjalik soovitus. Koja kõrgeimaks juhtimisorganiks on liikmete üldkoosolek, kes valib omakorda juhatuse.
/nginx/o/2014/11/25/3552393t1h8c98.jpg)