Eesti Filmi Instituut (EFI) toetab teise poolaasta animafilmide voorus kolme animafilmi tootmist ja ühe arendust, sealjuures kõik neli filmikavandit on nukufilmid, mis peegeldab Eesti nukuanimaatorite kõrget loomingulist taset.
Kõrgvormis Eesti nukufilm sai 230 000 eurot toetust
«Meie nukuanima tegijad on tõepoolest tippvormis ning on tähelepanuväärne, et eranditult kõik toetust saanud animafilmid teostatakse juhtumisi nukufilmi tehnikas,» ütles EFI peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins. «Filmid plaanivad kasutada äärmiselt põnevaid materjale ja võttetehnilisi vahendeid, nagu portselani, plastiliini ning elusa ja elutu mateeria ühendamist. Kõik filmilood on ka omamoodi aktuaalsed, vaadeldes mõnd olulist tahku meid ümbritsevast maailmast.»
Kaheksa taotluse seast otsustas ekspertkomisjon, koosseisus Mari-Liis Rebane, Aina Järvine, Piret Tibbo-Hudgins ja Endel Koplimets, toetada Riho Undi filmi «Maria ja seitse pöialpoissi» (Nukufilm) 180 000 euroga, Anu-Laura Tuttelbergi «Talv vihmametsas» (Nukufilm) 10 000 euroga, Ülo Pikkovi «Lahti laskmise lugu» (Silmviburlane) 36 000 euroga ja anda 7 000 eurot arendustoetuseks Sergei Kibuse ja Pärtel Talli lastefilmile «Teofrastus» (Nukufilm), mis tugineb Astrid Reinla samanimelisele raamatule.
Põnevaid autoreid näib iseloomustavat omadus näha nende ümber juhtuvate asjade taha, mingi imetabane oskus luua põgusa hetke ümber terve maailm. Riho Undi «Maria ja seitse pöialpoissi» stsenaarium ongi sündinud ühest tõsielulisest viivust, kuid kasvanud omanäolise visuaaliaga vaimukaks animalooks mälust, unistustest ja elu mõtte otsinguist. Filmi peategelane on eluloojangule jõudnud nunn Maria, kes peab jagama end kahe kire vahel: üks nendest on jumal ja teine tehnika. Film sisaldab hulganisti intertekstuaalseid viiteid filosoofiasse, religiooni, popkultuuri ja isegi Disney’ filmidesse, kuid Undil on kõige selle keskel õnnestunud vana nunna sise- ja tundeelu teha nähtavaks ja kaasaelatavaks suure üldistusjõuga filmilooks.
Anu-Laura Tuttelberg on filmis «Talv vihmametsas» enda ette püstitanud võttetehniliselt ülikeerulise, kuid visuaalselt seda köitvama lõpptulemusega ülesande. Filmi keskkonnaks on lopsakates värvides ja valguses päris džungel, filmi «tegelased» on aga haprad, pea läbikumavad portselanputukad, -väikeloomad ja -taimed. Portselan on nukuanimatsioonis juba iseenesest üliharuldane materjal, kuid selle vormimine keerulise anatoomiaga tegelasteks ning nende lavastamine elavas looduses võib teha sellest filmist unikaalse kunstiteose.
Ülo Pikkovi uus animafilm «Lahti laskmise lugu» tõukub temale eriomasest firmamärgist. Dokumentaalne pärislugu on leidnud tunnetuslikult õige animatehnilise lahenduse ning see sünergia seob vaataja tugevalt filmi külge. Filmi peategelane on valusa saatusega noor naine, kes peab oleviku ja veel enam tulevikuga leppimiseks laskma minna mineviku õõvastustel. Dokumentalistikat ja nukuanimat kombineeriv film proovib mälu ja alateadvuse hoovustest leida nii leppimist kui ka lunastust.
Sotsiaalse tooniga plastiliinirealismis lastefilm «Teofrastus» kõneleb kass Teofrastuse koduotsingust. Lugu jutustatakse kassi pilgust vaadatuna, kuid filmi teemad on üldinimlikud ja soojad. Me kõik vajame elamiseks kaastunnet, mõistmist, kodu ja elavat hinge enda kõrvale. Projekt on kokku toonud potentsiaalika animatandemi. Ühelt poolt debütant Sergei Kibuse, kelle selget režiinägemust toetab isiklik filmiidee sünnilugu, ja teiselt poolt Pärtel Talli, kelle lapsepõlvekiindumus plastiliinitehnikasse ja materjali ülipõhjalik tundmine on viinud tervete plastiliiniuniversumite loomiseni.
Eesti viimase aja üks rahvusvaheliselt tunnustatumaid nukufilme on Riho Undi eelmine film «Isand», mis võitis filmifestivalidel hulgaliselt auhindu. Mõjukamatest preemiatest olulisim on auhind Annecy animafilmide festivalilt, aga ka peaauhinnad Ottawa ja Espinho festivalilt. Stuudios Nukufilm on koostöös Iirimaa partneriga Telegael tegemisel ka üks tõeliselt ambitsioonikas ettevõtmine - Kaspar Jancise ja Riho Undi täispikk nukufilm «Morten lollide laeval», mis esilinastub 2018. aasta kevadel.