ERSO võttis kasutusele Eesti idufirma diginoodid

Hendrik Alla
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ERSO võttis kasutusele eesi idufirma pilvenooditeenuse
ERSO võttis kasutusele eesi idufirma pilvenooditeenuse Foto: Mait Jüriado

Sel nädalal katsetab ERSO esimest korda innovaatilist lahendust, mis asendab traditsioonilised pabernoodid digitaalse noodimaterjaliga. See võib säästa miljoneid eurosid transpordikuludelt.

Orkestri liikmed testivad Eesti idufirma ScoreMusic tarkvara lahendust, mis pakub professionaalsetele muusikutele tavapäraste pabernootide alternatiivina digitaalseid noote.  ScoreMusic pilveteenus ühendab noodikirjastajad ja muusikud üle terve maailma ning toob tänapäeva konteksti sajandeid kasutusel olnud igapäevased töövahendid: paberi, hariliku pliiatsi ja kustutuskummi, asendades need digitaalse paberi ja pliiatsiga.

ERSO võttis kasutusele Eesti idufirma pilvenooditeenuse
ERSO võttis kasutusele Eesti idufirma pilvenooditeenuse Foto: Mait Jüriado

ScoreMusic asutaja Kristjan Nõlvaku sõnul muudab veebipõhine ScoreMusic Marketplace digitaalse noodikasutusteenuse kättesaadavaks orkestritele, kooridele, soolo- ja kammermuusikutele, muusikaõppuritele ja -pedagoogidele. «Digitaalseid noote on võimalik nii osta kui rentida ning see tegevus on kooskõlas autoriõigustega. Lisaks võimaldab tarkvara koostada erinevaid loendeid, pannes arvutis oleva noodimaterjali näiteks proovis või kontserdil vajalikku järjekorda,» lubab Nõlvak.

Võrreldes pabernootidega on digitaalse noodimaterjali kasutamisel mitmed eelised: muusikakollektiiv ei pea muusikapala kirjastaja ja autoriõiguste esindajatega eraldi kokkuleppeid looma, kaob rendinootide saatmine postipakiga, noodikirjastajad ei pea trükkima ühest muusikapalast mitmeid paberkoopiaid, mida üle maailma klientidele laiali saata ning puudub vajadus harjutuskoopiate tegemise järgi. Lisaks on muusikutel võimalik säilitada digitaalsel kujul oma pliiatsiga tehtud märkmed, mis pabernoodi korral lähevad kaduma, kui rendinoot kirjastajale tagasi saadetakse. Kõige sellega kaasneb nii finants- kui ajaressursi kokkuhoid.

Startup’i ScoreMusic nõustaja Andrei Korobeinik ütleb, et ScoreMusic on järjekordne näide

Diginoote on võimalik vajadusel märkmetega varustada
Diginoote on võimalik vajadusel märkmetega varustada Foto: Mait Jüriado

sellest, kuidas tehnoloogia optimeerib protsesse erinevates valdkondades: «Uber teeb takso tellimise lihtsamaks, Transferwise võimaldab osta valuutat kiiremini ja soodsamalt – näiteid on palju. ScoreMusic säästab noodikirjastajate raha (tavaline kirjastaja Euroopas kulutab ca miljon eurot postikuludele aastas) ja suurendab nende turgu. Muusikute elu muutub lihtsamaks, nende tehtud märkmed jäävad alles ka siis, kui teose peab aastate pärast taasesitama. ScoreMusic projekti vedajal Kristjanil on suured väljakutsed veel ees – ta üritab muuta turgu, mis on ülimalt konservatiivne – aga varem või hiljem teeb keegi selle ära. Ja kuna ScoreMusicu areng on väga kiire, siis on päris suur tõenäosus, et just neil võib see õnnestuda,» sõnab Korobeinik.

ERSO tromboonimängija Johannes Kiik peab tahvelarvutist mängimist märksa mugavamaks kui pabernoodist: «Lehekeeramine käib pedaali abil, mis muudab mängu oluliselt mugavamaks. Pabernoodist mängides pean pilli võtma ühte kätte ja teisega keerama lehekülge, kuid nüüd käib see jalaga. Tunniajase proovi jooksul kulus akut vaid kuus protsenti, seega pole kontserdi ajal aku tühjenemist karta.»

ERSO proov Estonia kontserdisaalis 26. oktoobril 2016
ERSO proov Estonia kontserdisaalis 26. oktoobril 2016 Foto: Mait Jüriado

ERSO direktor Kristjan Halliku sõnul toetab ERSO tulevikku suunatud mõtteviisi, mis selles Eesti idufirmas silmapaistvalt on esindatud: «Digitaalsed noodid on kindlasti tulevik ja testitav tarkvaralahendus võimaldab juba praeguses seisus mitmeid e-lahenduse positiivseid külgi kasutada. Seega on e-riigi esindusorkester kindlasti õige koht, kus tuleviku nimel katsetusi teha. Positiivne on ka see, et asja vastu on huvi hakanud tundma rahvusvahelised kirjastused. Lootust on järgmiseks Eestist välja kasvanud rahvusvaheliseks edulooks nutikate lahenduste vallas, mis võib kogu majandusharu toimimist muuta,» ütleb Hallik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles