«Valter Ojakääru elutöö oli tohutult suur ja võimas, selle üle saab ainult uhkust tunda,» ütles Anne Erm- «Tema oli see mees, kes jäädvustas oma raamatutes Eesti levimuusika ajaloo eelmise sajandi algusest kuni selle lõpuni. Mees nagu sajand!»
Anne Erm: Valter oli mees nagu sajand!
Viimase austusavalduse tegi Erm Ojakäärule lahkunu 90. Sünnipäeval kontserdiga, kus Liisi Koikson esitas Raivo Tafenau ansambli saatel Ojakääru laule. Sellest valmis plaat «Õhtu rannal».
Ermi esimene kokkupuue Ojakääruga oli lapsena, kui kuulis raadios esitatavat tema laulu «Rannakolhoosis» (hiljem nimega «Vana paat»). Seal on rida «kaared ise painutasin tammepuust» ja väike Anne ei saanud sellest aru ning läks ema käest küsima: «Mis asi see «kaaredise» on?»
Erm rõhutas Ojakääru tohutut eruditsiooni ning entsüklopeedilisi teadmisi, mida ta jagas nii oma raamatutes, raadio ja telesaadetes. «Tegin temaga raadios saadet «Helisev kroonika», aga Valteri saateid polnudki vaja toimetada,» meenutab ta.
«Valter Ojakääru vahendatud teadmised avasid meile akna laia maailma,» ütles Erm. «Enne internetti saadi abi tema suurest kirjasõprade võrgust, mis ulatus Ameerikasse, tema ajakirjade koguts, tema tuttavad Soome raadio toimetajad aitasid meid muusikaga, mida siin polnud saada. Ta oli kõigiga väga lahke ja jagas oma tarkust.» 1967. aasta esimese Eesti jazzifestivali esinejad leiti Ojakääru soovituste ja kontaktide kaudu.
Lisaks oli ta ise suurepärane muusik, helilooja, dirigent ning saksofonist. Ta on lisaks levilauludele kirjutanud ooperit ja muusikale, süite klaverile ning saksofonile, musitseerinud Eesti raadio estraadiorkestris.