/nginx/o/2018/05/03/7822219t1h7dfe.jpg)
/nginx/o/2016/10/28/6011979t1h29df.png)
Eesti idufirma VRQuizlabs soovib maailma muuseumitele pakkuda uut virtuaalreaalsuse lahendust VR Quiz.
Eesti idufirma tahab muuseumid virtuaalmaailma viia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Idee sündis tänavu jaanuaris Tallinna ülikooli loomehäkil Hackaton. Väiksem seltskond jätkas selle arendamist idufirmana VRQuizlabs ning nüüd on valminud prototüüp, mida sel nädalal esitleti ajaloomuuseumi Suur-Gildi hoones.
Sisuliselt on tegemist virtuaalreaalsusmänguga. Külastaja paneb pähe VT prillid ja kõrvaklapid ning satub kohe keskaegsesse maailma, mis antud juhul oli modelleeritud Suur-Gildi hoonet eeskujuks võttes. Seal saab külastaja ruumides virtuaalselt ringi liikuda, lahendada ülesandeid ning vastata küsimustele. VR Quizi iseloomustab see, et muuseumid ei pea tellima unikaallahendust, mis oleks üsnagi kulukas. Nad saavad valmis mudelisse sisestada oma objekte, pilte ning küsimusi.
«Muuseumid soovivad pakkuda kaasahaaravamaid külastuskogemusi,» ütles VRQuizlabsi kõneisik Õnne Mets. «Me näeme, et siin on kõik asjad klaasi taga ja tehisvalguses, aknast paistab sisse 21. sajand. Kui inimene käib muuseumiekspositsiooni läbi, siis ta ei saa öelda, et käisin täna keskajas. Aga VR prillidega muutub kogemus vahetuks ja eluliseks.»
Mest tõi näiteks, et kui muuseum tahab kujutada keskaegse inimese toidulauda, siis mistahes mulaaž jätab elutu ja paise mulje, aga virtuaalreaalsuses on väga lihtne panna toit aurama.
Prototüüpi on lisaks ajaloomuuseumile demonstreeritud ka Eesti rahva muuseumile. VRQuizlabsi kõneisik Õnne Mets ütles, et turuküpseks loodetakse toode saada järgmisel aastal.
/nginx/o/2016/10/28/6011981t1h66ca.jpg)
HTC Vive VR komplekti kasutades lühikest demo testides võib kinnitada, et idee töötab ning tõsise arendus- ning lihvimistööga pole keeruline jõuda etapp, kus kasutaja saab kaasahaarava VR kogemuse. Selle jaoks on aga peale tarkvara vaja olulise jõudlusega personaalarvutit, mida igal muuseumil võtta ei ole.
Pikas perspektiivis näeb ärimudel välja nii, et muuseum rendib teatud perioodiks, näite mõne näituse ajaks VRQuizi tarkvara (mida tellija saab oma vajadustele kohandad) koos seda jooksutava riistvaraga. Ideekohaselt võiks ju see sisu olla kättesaadav ka veebis, nii et igaüks võiks kodust lahkumata muuseume külastada. Metsa sõnul eelistavad muuseumid aga, et inimesed tulevad füüsiliselt kohale, ostavad pileti ja siis kogevad ka VR lahendust.
Mitte kõik muuseumid pole seda meelt. Sel nädalal sai avalikuks Google’i poolt digiteeritud Tallinna linnamuuseumi ekspositsioon, mida mööda saab inimene oma kodus jalutada nagu Street Views ning eksponaate lähemalt uurida. «Minu sõnum on kogu aeg olnud, et mitte keegi ei jäta sellise virtuaaltuuri pärast muuseumisse tulemata, vaid vastupidi, just siis siia tullaksegi,» ütles linnamuuseumi spetsialist Karel Zova, kes Google’iga tehtud projekti vedas, portaalile Geenius. «Mõelge Mona Lisa peale. Kõik on seda iiveldamiseni näinud, aga ikka rändavad inimesed Pariisi Louvre’isse seda vaatama.».
Virtuaalse linnamuuseumiga saab tutvuda siin.
/nginx/o/2016/10/28/6011985t1h3697.png)