/nginx/o/2016/11/23/6104787t1he9a3.jpg)
/nginx/o/2011/02/16/517236t1h3fc1.jpg)
Riigi kultuuripreemiate komisjon tegi eile valitsusele ettepaneku määrata üks tänavustest preemiatest pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest koreograaf ja lavastaja Mai-Ester Murdmaale (72).
Balleti grand lady
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See on ju pornograafia, olevat Mai Murdmaale 1960. aastatel ette heidetud, kui tema baleriinid harkisjalu laval kükitasid. See oli aeg, mil koostöös helilooja Eino Tambergiga jõudsid lavale «Ballett-sümfoonia», «Poiss ja liblikas» ja «Joanna tentata» (1971) – kõik vabama tantsulise mõtlemise näited toonases sumbunud, vene klassikaliste kaanonite järgi orienteeritud õhustikus. Balletist sai osa kaasaja ärksama inimese tunde- ja mõttemaailmast.
«Joanna tentata» puhul, mis kõneles religiooni ja vaba tahte konfliktist, märkis toonane kriitika, et siinsel balletilaval pole kunagi nähtud sedavõrd dramaatilist ja psühholoogiliselt keerukat süžeed. Eesti oli Nõukogude Liidu ääremaa, siin oli võimalik eksperimenteerida. 1974. aastal sai Murdmaast pea 30 aastaks Estonia peaballettmeister, välja tulid Arvo Pärdi ja Kuldar Singi muusikale tehtud balletid, aga ka Veljo Tormise «Eesti ballaadid», kõik märgilise tähendusega teosed.
«Mai on tõeline kunstnik. Kunst põleb temas nii ereda leegiga, et tihti põletab see näpud neil, kellele raskeid sõlmi harutada ei meeldi,» kirjutas õpilane ja kolleeg Mart Kangro tema 70. sünnipäeva puhul.
Murdmaa on olnud ajast ees nii mõnelgi korral, murdnud piike nii «Meistrit ja Margaritat» kui ka «Kadunud poega» lavastades. Aga ka siis, kui ideoloogiline tsensor oli juba vahetunud merkantiilse vastu – nii näiteks tekitas paksu pahandust Estonia noorte, sh eksperimentaalsete koreograafide lühiballettide õhtu «Mobile Nova», mille Murdmaa 2001. aastal lavale aitas.
Kui paluda 72-aastasel daamil endal tehtule tagasi vaadata, ütleb ta, et see on olnud üks pidev loominguline kulgemine, kust midagi eraldi välja tõsta oleks raske. Pealegi polevat see rännak ju veel läbi.
Plaane on mustmiljon, alates Lepo Sumera «Anselmi loo» uusversioonist, mis tuleb koreograafi 75. sünnipäevaks välja Vanemuises – pange tähele, mitte Estonias –, ja lõpetades elulooraamatu kokkupanekuga. Viimane võtaks kriitikute ja kolleegide sõnavõttude, aga ka isiklike meenutustena kokku kõik loominguperioodid. Aga miks ei võiks Estonia teha Murdmaale ettepanekut taastada üks tema tähtteoseid «Ballett-sümfoonia» – usutavasti jaguks sel kõlajõudu ka praegusesse aega. Jääme ootama!