Overalli ProShop koostöös Eesti Pressifotograafide Liiduga kutsub teid osa saama vestlusringidest viie omal alal tubli ja tunnustatud fotograafiga.
Pressifotograafid tutvustavad: kes on kaamera taga? (1)
Neljal järjestikusel nädalal pakuvad Kristjan Lepp, Peeter Langovits, Tairo Lutter, Hendrik Osula ja Andras Kralla teile hoolega jagatud kogemusi ja pühendunud mõtteid ning võimalust viibida keskkonnas, kus huvitunud ja aktiivse osalejana õpid kindlasti midagi uut ja huvitavat.
Esimese külalisena alustab 3. novembril Kristjan Lepp. Kristjan tuleb ja arutab teemal miks vahetada hard news soft newsi vastu, ehk miks jätta ajakirjandus. Saame teada kas kollane meedia, mood ja rokenroll koondub ka ühise nimetaja alla ning kuidas võita ja kuidas kaotada usaldus portreefotograafina.
Kristjan Lepp on Eesti fotograaf, kes hetkel peab ennast pigem portree- ja toidupildistajaks. Kristjan on töötanud noortelehes Meie Meel, üleriigilises päevalehes Hommikuleht, nädalalõpulehes Pühapäevaleht, moeajakirjades Stiil ja Stiina. Hetkel töötab Kristjan ajakirjadele Kroonika ja Eesti Naine, on kaasosanik fotostuudios Direktori Kabinet ja veab sealsamas ka fotokoolitusi. Eesti Pressifotograafide Liidu asutajaliikmena vastutab ta siiani Aasta Pressifoto näituse toimetamise eest.
Eesti pressifoto «Grand Old Man» Peeter Langovits tuleb ja jagab oma kogemusi 10. novembri vestlusõhtul. Peeter arutleb kuidas jõudis fotograafiani ja milliseid rõõme pakkus laboris solgerdamine tollases olustikus. Lisaks teeb juttu tehnilisest baasist, ilmutitest ja
eksperimentidest ning kasutada olnud fotomaterjalist. Peeter peatub samuti sellel, miks ta pildistada armastab ning mis tagasi vaadates tollal tegemata jäi. Juttu tuleb ka tehnikast, nimelt fototehnika arengust esimesest Smenast kuni tänaste Canoni digikaamerateni. Kuuleme sellest, mida andsid fotoala iseõppijale ajakirjad, fotoklubid, kohtumised autoritega ja laiahaardeline näitusetegevus.
Peeter Langovits on töötanud pressifotograafina ligi 30 aastat. Aastatel 1987-1995 ETA (Eesti Telegraafiagentuur) fototoimetuse peatoimetajana ning 1995-2014 Eesti suurima päevalehe Postimees koosseisulise fotograafina. Praegu on vabakutseline fotograaf. Paljude dokumentaalsete fotonäituste autorina on ta pühendunud igapäevaelu jäädvustamisele sooviga oma fotode kaudu käsitleda meie suhteid ümbritseva keskkonnaga. Langovits esindab nn. subjektiivset dokumentalismi ja põlise linlasena on linn tema inspiratsiooniallikaks. Alates 1974. aastast on osalenud üle 350 esineval näitusel või konkursil ning korraldanud ka üle 40 erineva isiknäituse kodu-ja välismaal. Tema fotosid on fotoagentuurides TASS, AP, Pressfoto, Scanpix Baltics vahendusel kasutanud paljud trükised ja väljaanded.
Kolmandal vestlusõhtul ehk 17. novembril on meil külas korraga kaks põnevat fotograafi. Tairo Lutter ja Hendrik Osula olid ainukesed kodumaised fotograafid Rios. Nad kõnelevad Rio linnamelust ning sellest, kuidas on olümpial pilti teha, millised on reeglid ja mis on meie fotograafidele lubatud.
Tairo Lutter on aastast 2001 pressifotograaf, alustades Virumaa Teatajas, millele järgnesid
töökohad Õhtulehes ja Postimehes. Tairo võitis 2003 aasta parima uudisfoto nii üleriigiliste kui ka maakonnalehtede arvestuses ning aastal 2004 parima maakonnalehe olemusfoto. Aastal 2012 oli Tairo pressifoto võitja ja 2015 valiti Eesti Spordiajakirjanike Seltsi poolt aasta parima spordifoto autoriks.
Hendrik on fotograafiaga tegelenud kaheksa aastat, sellest 5 aastat on tööalaselt seotud erinevate Ekspress Meedia väljaannetega. Alates 2016. aasta algusest on Hendrik Ekspress Meedia foto- ja videotoimetuse juht. 2014. Aastal võitis Aasta Pressifoto konkursil spordifoto kategoorias esimese koha ning 2015. aastal oli Henrik samas kategoorias üks kolmest nominendist. Sport ongi üks Hendriku peamiseid lemmikteemasid.
Andras Kralla, aasta 2015 parima pressifoto autor, vestleb oma kogemustest 24. novembri õhtul. Andras kõneleb oma senisest karjäärist, pressifotograafi tööst ja sellest kuidas tulevad head pildid ning kuidas hoida motivatsiooni.
Andras Kralla on töötanud pressifotograafina Äripäevas 13 aastat. Suvel 13. aastat tagasi astus Andras Äripäeva fotograafide toauksest sisse kokkuleppel, et asendab meistreid suvepuhkuste ajal. Amatöörina professionaalide kõrval tasapisi ametioskusi õppides ning tugev toimetusesisene konkurents on andnud kogemuse, mida koolis ei õpetata. Erialastest tunnustustest väärivad märkimist aasta 2015 pressifoto peapreemia ja uudisfoto. Lisaks on Andras saanud 2011 portreefoto tiitli, olemusfoto 2009 ja 2006 tiitli ning uudisfoto 2005 tiitli.