«Panga» stsenarist: Eesti juured on üheksakümnendates

Tarmo Jüristo Foto: Küllike Rooväli / Õhtuleht

Eesti Vabariik 100 teledraamasarja konkursi võiduprojekti «Pank» üks stsenaristidest Tarmo Jüristo valgustas tulevase telesarja tagamaid ja tegelasi. «Pank» käsitleb sündmusi 1990ndate turbulentses Eestis.

«Mõte teha midagi, mis seostuks just selle ajastu ja teemaga, on päris vana. Oleme seda Eeroga («Panga» teine stsenarist on Eero Epner - toim) umbes seitse aastat juba arutanud,» rääkis Jüristo. «Aga meie meelest see periood ja teemade ring on tänast Eestit oluliselt mõjutanud, aga samas on sellest üsna vähe juttu olnud.

 Nüüd on 1990ndate algusest möödunud piisav ajaline distants ning aeg on küps tagasi vaadata. Võib-olla ei ole me siiani endale korralikult teadvustanud, kui oluline ja murranguline aeg see oli. Kõik asjad, mida täna võtame enesestmõistetavana, said alguse just sellel ajal. Võib öelda, et meie tänase Eesti juured on üheksakümnendates.

Miks on Eesti kõikvõimalikes edetabelites – olgu majandus- või ühiskonnateemalised – eespool Lätist, Leedust ja teistest riikidest? Meie esialgne edu põhineb julgetel, isegi hulljulgetel otsustel, mis tehti üheksakümnendate alguses, nüüd oleme üritanud seda vahet hoida.

See on tolleaegse Hansa- ja Hoiupanga lugu. Draamasari on väljamõeldis, mis põhineb tugevalt reaalselt toimunud sündmustel ja tegutsenud isikutel. Vaataja võib ekraanilt ära tunda tervet hulka tegelasi, aga meie eesmärk ei olnud teha dokseriaali. Me ei räägi asjadest nii, nagu nad tegelikult olid, vaid püüame anda edasi, mis tunne oli elada ja teha neid asju, mis sel unikaalsel ajajärgul toimusid. Midagi sellist ei tule enam kunagi tagasi.

Ma ise töötasin üheksakümnendate alguses samuti Hansapangas. Projekti ettevalmistamise käigus lugesime Eeroga tolleaegseid ajalehti, vaatasime arhiivikaadreid ja nägime, et olulisi, unikaalseid otsuseid võeti vastu nii, et seda endale ei teadvustatudki. Ja need otsustajad olid 23-24 aastased, nagu ma isegi.

Jüri Mõis oli Hansapanga juhatuses kõige vanem, kui ma ei eksi, siis 35-aastane. Meile tundus ta juba vana mehena, sest ülejäänud, näiteks Rain Lõhmus, olid 25-27aastased. Mäletan siiamaani Soome pankurite hämmeldust, kui nad siia tulid ning avastasid, et on sattunud mingite teismelistega sama laua taha. Veider, kummaline ja uskumatu olukord.

Ka poliitika oli sel ajal omamoodi. Tavainimesed ei tea ehk ka täna, kes on sotsiaal- ja töökaitse või rahandusminister. Aga ma arvan, et sel ajal ei pruukinud ka pankades töötavad inimesed mäletada, kes see rahandusminister just on. Tol ajal oli rõhk rohkem peaministril. Mart Laar, Tiit Vähi ja Edgar Savisaar  olid muidugi üleelusuurused natuurid.

«Pank» ei ole lihtsalt lugu pangast, see on lugu tolleaegsest ühiskonnast läbi pankade ja inimeste prisma, mis sel ajal sattusid erinevate suurte muutuste ristteele. Kui ma tänaval inimesi vaatan, siis mõtlen, kuidas tolleaegsed sündmused on mõjutanud seda, kes ja kus nad täna on. Palju on käsitletud 1980/90 aastate vahetuse vabanemise protsessi. Aga meie vaatenurk on see: nüüd oleme vabad, aga mis me selle vabadusega peale hakkame?»

«Pank» sai konkursi võitjana 60 000 eurot arendustoetust ja jätkab projekti arendust 2017. aasta suveni. Kümneosaline draamasari linastub ETV ekraanil alates 2018. aasta sügisest.