Äsjalõppenud Eesti Kultuurikapitali 2016 aasta viimasesse taotlusvooru esitati kokku 3854 taotlust erinevate kultuuri- ja spordisündmuste ning projektide läbiviimiseks.
Kulka jagab laiali 4,5 miljonit
Kokku soovitakse Kultuurkapitalilt 2016. aasta neljandast jaotusvoorust toetust 12 871 733 euro eest. Toetusteks jagada on aga kokku 4 539 140 eurot.
Kõige enam soovitakse seekord toetust taas rahvakultuuri valdkonna tegevusteks. Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitalile esitati seekord 472 taotlust.
Ka helikunsti loomise ja selleteemaliste projektide läbiviimise soov on suur – seekord laekus helikunsti sihtkapitale 417 taotlust.
Kõige vähem esitatakse taotlusi arhitektuuri sihtkapitali, sest arhitektuurilised lahendused on väga mahukad ning aja ja ressursi nõudlikud. Seekord on selles vallas esitatud 96 ideed.
Kultuurkapitali maakondlikesse ekspertgruppidesse esitati kokku 1477 taotlust. Kõige enam kultuuri- ja spordiprojekte soovitake läbi viia Tartu- ja Pärnumaal, vastavalt 148 ja 147 projekti. Kõige vähem taotlusi laekus sel korral Läänemaalt, mille ekspertgrupile esitati 64 taotlust.
Taotlusi asuvad nüüd hindama Kultuurkapitali sihtkapitalise nõukogud ja maakondlikud ekspertgrupid ja taotluste vastused selguvad 2017. aasta jaanuarikuu jooksul. Eraldused avalikustatakse ajalehes Sirp ja Kultuurkapitali koduleheküljel.
«On vägev mõelda, et selle aasta novembriks on Eesti kultuuri- ja spordiinimesed tulnud taas välja sellise võimsa arvu ideedega. Aastas on neli Kultuurkapitali toetuste jaotust ning igas kvartalis saame toetustaotlustena pea 4000 sündmuse või projektiideed. Ja kuigi me ei saa neid kõiki vahendite nappuse tõttu rahastada, näitab sellises määras uute kultuuri- ja spordiideede sünd me rahva väga võimsat loovust ja tegutsemistahet. Seda on värske Kultuurkapitali juhina suur rõõm kõigile teatada,» ütles Eesti Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks.