Amsterdami dokumentaalfilmide festival, mis on omasuguste seas maailma suurim ja nimekaim, tunnustas eripreemiaga Eestis toodetud filmi «Tule tagasi vabana».
Eestlaste toodetud film võitis maailma tippfestivalil auhinna
24. november 2016, 15:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Film, mille autoriks on Vene režissöör Ksenija Ohhapkina ja tootjaks Riho Västrik, pälvis tunnustuse keskmise pikkusega (40-60 minutit) filmide kategoorias. Auhinnaga kaasnes 2500 eurot.
Žürii tõstis eelkõige esile linateose intuitiivset ja mitmekihilist kaameratööd, mille kaudu avaneb autorite empaatiline pilk Tšetšeenia elule ja rituaalidele.
«Tule tagasi vabana» on poeetiline linateos sõdadest räsitud Tšetšeenia küla elust, mille sümboolne keskpunkt on surnuaed.
«Küla elab ja hingab ühes rütmis. Hauakaevajatel on alati käed tööd täis. Surm on mägikülas igapäevane külaline. Polegi tähtis, et järjekordne sõda on lõppenud. Rahvas elab kättemaksu suletud ringis. Ringis joostakse ka Jumala poole palveid korrates. Sõjast allesjäänud noorte ja vanade meeste palve kõlab jooksujalu ringis lauldes kaugele ning aitab meestel unustada iseennast. Naiste ülekaal on silmaga märgatav, kuigi millegipärast tundub, nagu neid polekski nii palju. Tähelepanelikud silmapaarid jälgivad kõike ja mõistavad kõike. Kui tšetšeenid lahku lähevad, jätavad nad nägemist sõnadega «Tule tagasi vabana!»,» on kirjas filmi sünopsises.
Filmi võtsid üles Vene operaatorid Vitali Afanasjev ja Maksim Drozdov, eestlastest kirjutas filmile muusika Robert Jürjendal, monteeris Mirjam Jegorov ja toimetas Kersti Uibo. Tootis stuudio Vesilind.
Eestlasest produtsendi ja venelannast režissööri tutvus sai alguse neli aastat tagasi, kui Västrik osales Peterburis filmifestivali žüriis ja hindas ka üht Ohhapkina filmi.
«See meeldis mulle ja ma asusin žüriis seda toetama. Hiljem, kui auhindu kätte andsime, pidin mina sellele põhjenduse kirjutama ja laval ette lugema. Järelpeol oli ka noor autor, kes tuli ennast tutvustama. Kolm aastat hiljem tutvustas Ksenija Moskva festivalil Artdokfest oma uue filmi ideed. Seal pöördus ta minu poole palvega hakata selle produtsendiks. Nõustusin. Ja ei kahetse,» rääkis Västrik.
«Tule tagasi vabana» Eesti esilinastuse aeg on veel lahtine.
Kokku võistles Amsterdamis keskmise pikkusega filme 15 ja peaauhinna võitis Iisraeli linateos «Surm bussijaamas».