/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
/nginx/o/2015/09/23/4518713t1h756e.jpg)
Selgusid Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kandidaadid 2016.
Kirjanduskriitika auhinna kandidaadid teada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna žürii kuulutas välja 2016. aasta parima arvustuse kandidaadid:
- Heli Allik, «Kivi, paber, käärid. Kolmas vorm» (HAPKOMAHi «Kuidas minust sai HAPKOMAH ja lisaks kõik lood Nihilist.fm’ist», Vikerkaar 7–8/2016),
- Tiit Hennoste, «Kilpkonna kaunistamine kalliskividega. «Marie Underi Sonetid»», dekadentsiajastu loid luule» («Marie Underi «Sonetid». Viiskümmend tänapäeva luuletajat kõneleb Marie Underiga», Keel ja Kirjandus 2/2016),
- Hasso Krull, «Tardumusse venitatud avaus. Tõnis Vilu utoopiline aeg» (Tõnis Vilu luulekogud «Igavene kevad» ja «Uus Eesti aed», Vikerkaar 9/2016),
- Aare Pilv, «Pretensioonitu puudutus» (Jüri Kolgi luulekogu «Igapidi üks õnn ja rõõm», Looming 10/2016),
- Berk Vaher, «Äkki ongi kõik masinad ühest otsast katki» (Jan Kausi romaan «Ma olen elus», Keel ja Kirjandus 11/2015).
SA Kultuurileht väljaannete kriitikatoimetajate asutatud auhind määratakse ühe aasta jooksul (oktoobri lõpust oktoobri lõpuni) ilmunud parima arvustuse või ülevaate eest eesti keeles ilmunud kirjandusteos(t)e kohta. Auhind kannab ühe silmapaistvama eesti kriitiku auks Ants Orase nime. Esimese kriitikaauhinna pälvis 2015. aastal Johanna Ross.
Žürii koosseisus olid seekord Johanna Ross, Pille-Riin Larm, Indrek Mesikepp, Tõnis Parksepp ja Kajar Pruul. Preemiasumma 2000 eurot pärineb Eesti Kultuurkapitalilt.
Laureaat kuulutatakse välja ja auhind antakse üle Ants Orase 116. sünniaastapäeval, 8. detsembril kell 18 Tartu Kirjanduse Majas (Vanemuise 19).