Demokraatia konarlikul teel sündis Eesti Kultuuri Koda

Saal tervitas Eesti Kultuuri Koja asutamist entusiastlikult. Vasakul rõõmustab Kanuti Gildi Saali juht Priit Raud, kes valiti ka juhatusse. Foto: Toomas Huik

Meie asi siin on vältida lolluse võidukäiku ja võidelda selle vastu kõigi võimalustega. Nii lausus helilooja Erkki-Sven Tüür eile Tallinna Sõpruse kinno kokku tulnud Eesti Kultuuri Koja asutamiskoosolekul.
 

Kõigil liikmetel on korra aastas toimuval üldkoosolekul sõnaõigus ning selle demokraatliku õiguse vaeva ja valu sai tunda juba eile. Kuigi kell neli alanud asutamiskoosoleku päevaplaan oli tihe – ajast üle minna ei saanud juba sellepärast, et kella kaheksaks oli välja kuulutatud dokumentaalfilmi «Kuku» esilinastus –, arutleti ja vaieldi liikmemaksu suuruse ja juriidiliste isikute kotta kuulumise õiguse üle tuliselt. Kell 18.28 jõuti siiski asutamispaberite ja muudetud põhikirja allkirjastamiseni.

Seega asutati 22. veebruaril 2011. aastal 124 allkirjaga Eesti Kultuuri Koda, kultuuriinimesi ühendav katusorganisatsioon. Asutajate hulgas nii näitlejaid, kunstnikke kui ka muusikuid. Kõigil üks mure, mure eesti kultuuri pärast.

Millised on koja esimesed eesmärgid ja valupunktid, selleni jõuti napilt enne koosoleku lõppu: asutati mitu töörühma, mis hakkavad koostama kultuuriekspordi arengukava, otsima kultuurivaldkonna lisafinantseerimise võimalusi, taastama kultuurirahva kui arvamusliidri positsiooni, parandama kultuuritöötajate töötingimusi ja koguma kultuuristatistikat.

Seda, miks on koda vaja, eilsel koosolekul peaaegu ei arutatud, tegu oli rohkem protseduuriliste küsimustega.

«Eesti Kultuuri Koja mõte on koondada ühe organisatsiooni alla need loomingulised jõud, kes tunnevad vajadust praegusest suurema, pideva ühistegevuse järele,» sõnas eilsel koosolekul kirjanik Jan Kaus.

«Selle uue koosluse loomisel on muidugi mõista mitu eesmärki. Kõigi üldisemas plaanis on neid kolm. Esiteks kultuuripoliitiline – koja eesmärk on püüda pidada poliitiliste jõududega dialoogi neil teemadel, mis on olulised kõikidele loomingulistele huvidele. Teiseks praktiline eesmärk. Kolmandaks võiks koda vähendada kultuuriinimeste kapseldumist.»

Professor Rein Raud rääkis koja ees seisvatest ohtudest. Tema meelest on suurim risk, et koda võidaks kaaperdada ükskõik millise idee või organisatsiooni poolt. Teiseks võib see kaduda infomürasse; seepärast soovitas ta kojal keskenduda paarile-kolmele selget jälge jätvale tegevusele, millest kogu ühiskonnal oleks kasu, mis jääks meelde. «See ei tohiks olla kampaanialoomuline, vaid looks püsiväärtust.»

Kui laiapõhiline on koda, näitab 15-liikmelise juhatuse koosseis: Ando Kiviberg, Helen Sildna, Jan Kaus, Joonas Tartu, Kaarel Oja, Kaarel Tarand, Marko Lõhmus, Ott Karulin, Peeter Jalakas, Priit Raud, Tiina Lokk, Ülar Mark, Ville Jehe, Indrek Kasela ja Mart Meri.

Idee asutada kultuurivaldkondi ühendav organisatsioon sündis 15. veebruaril Telliskivi loomelinnakus toimunud 52 kultuuriinimese kogunemisel, kus kodanikualgatusena kokku kutsutud üheksas töötoas arutati kultuurivaldkonna peamisi probleeme ja nende lahendamise võimalusi.

Eesti Kultuuri Koja asutamiskoosoleku tarvis ette valmistatud põhikirja järgi on üks eesmärke edendada kultuurivaldkonda puudutavat seadusandlust ning esindada ja kaitsta liikmeskonna huve. Põhikirjas on eraldi esile toodud ka kultuurikeskkonna ja loomingulise õhkkonna väärtustamine ühiskonna meelelaadi kujundamise olulise osana.

Koja tegevust rahastatakse liikmemaksudest, koja põhikirjalisest tegevusest saadavast tulust ning toetustest ja annetustest.

Vastavalt põhikirjale võib koja liikmeks olla kultuurivaldkonnaga seotud eraõiguslik või juriidiline isik.