Michel Sittowi senitundmatu maal müügis Brüsseli antiigi- ja kunstimessil

«Neitsi Maarja Kristuslapsega (Madonna linnuga)». 1515/1518. Õli, tammepuu, Gemäldegalerie Berlin. Foto: Gemäldegalerie Berlin

Brüsseli mainekal rahvusvahelisel antiigi- ja kunstimessil BRAFA pakkus nimekas Pariisi galerii De Jonckheere müügiks Eestist pärit meistri Michel Sittowi senitundmatut maali «Madonna (Neitsi) lapsega» (35,5 x 26 cm). Hanna Miller kirjutab kohapealt maalist ja selle saatusest.
 

Michel Sittowit peetakse kuulsa sakslase, Belgias Brügges elanud ja töötanud Hans Memlingi õpilaseks ning talle omistatakse töid, mis on eksponeeritud maailma kuulsamates kunstimuuseumides nii Berliinis, Washingtonis, Moskvas, Madridis, Viinis, Detroitis kui Kopenhaagenis, nagu ka ülemaalinguid Tallinna Niguliste kirikus eksponeeritud altaritel.

Kunstniku elu ja loomingut on uurinud mitmed Eesti ja välismaa kunstiteadlased. 2001. aastal Eesti Kunstimuuseumi kunstiteadlase Tiina Abeli toimetatud väljaandes viidatakse Sittowi viibimisele Madalmaa­de asehalduri, Austria Margarete õukonnas Mechelenis (praegu Belgia), kus valmis eeldatavalt BRAFA-l pakutud maaliga äärmiselt sarnane ja samanimeline altaripilt «Madonna lapsega».

Nimetatud väike maal on üks pool kindlalt Sittowile omistatud diptühhonist, mille teine pool kujutab selle väikese kahepoolse altari tellijat, kõrgaadlikku don Diego de Guevarat, kes oli samuti Austria Margarete teenistuses.

Erinevused nimetatud altaripildi ja galerii pakutud maalil torkavad siiski silma – madonna näokujus, nii madonna kui Jeesuslapse silmis, lapsukese vasaku käe asendis, vaiba mustris ja eelkõige on galerii pakutaval maalil Jeesuslapse alakeha kaetud õhkõrna looriga.

Kui altaripool don Diego de Guevara kujutisega asub Washingtoni Rahvusgaleriis (National Galery of Art, Washington), siis EKMi ülalnimetatud välja­ande põhjal asub altari teine pool, «Madonna lapsega», Berliini Maaligaleriis (Staatliche Museen, Gemäldegalerie, Berliin), galerii De Jonckheere kodulehe http://dejonckheere-gallery.com/ põhjal aga Viini Kunstiajaloomuuseumis (Kunsthistorisches Museum, Viin). On siin tegu eksitusega galerii kodulehel või on maal vahepeal ühest muuseumist teise liikunud, on lihtsalt selgitatav, kuigi internetiotsing Viini muuseumi kogudest seda tööd välja ei too.

Ka ei leia galerii poolt messil pakutud maalile vastavate mõõtudega tööd seni Sittowiga seostatud ülejäänud loomingu hulgast. Kas tegu on tõesti esmakordselt avalikkuse ette ilmunud Michel Sittowi maaliga?

Maal jõudis galeriisse erakollektsioonist, kas Belgiast, Prantsusmaalt, Saksamaalt või mujalt, seda ei õnnestunud paraku teada saada, kuna messi viimasel päeval asendas galeriste kahjuks vaid stendi haldur. Nii jäi vastuseta ka küsimus pildi kindla omistamise kohta Michel Sittowile.

Kindel on vaid see, et BRAFA-l esitletavad tööd läbivad kõik väga range ekspertkomisjoni kontrolli ja võimalike kahtluste tekkel teos messile ei pääse. Samas võib loomulikult esitleda tööd, mille autor on küsimärgiga, sel juhul on kirjas, et töö pärineb selle kunstniku lähikonnast (ateljeest, töökojast, õpilastelt, järgijatelt).

Nii on ka kõnealuse maali etiketil Michel Sittowi nime all sulgudes märge «entourage de...» (prantsuse keeles ümbruskond, lähikond). Sellised märgistused on tavalised ka muuseumides, kui autorluses ei olda lõplikult kindlad.

Õhku jäi rippuma teinegi küsimus: kuidas on võimalik, et maali tagaküljel, lisaks kahele tillukesele valgele paberile, käsitsi kirjutatud prantsuskeelsele sildikesele teose nimega ja omistamisega M. Sittowile, on diagonaalis alt üles üle tagapinna jooksev kiri «Albrecht Dürer» koos Dürerile iseloomuliku AD märgiga?

Igatahes oli maal messi viimasel päeval vaatamata BRAFA kontekstis soodsale hinnale müümata. Kuna sel messil pole hinnasildid kombeks ja hindadest avalikult ei räägita, saan viidata vaid suurusjärgule, mis jääb 100 000 ja 200 000 euro vahele.