Suri raamatugraafik Jüri Kaarma

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Jüri Kaarma.

FOTO: Andres Tali

Eile suri 60-aastaselt raamatugraafik Jüri Kaarma.

«Avatud Eesti Raamatu» sarjas on ilmunud pea kaks meetrit takust.

FOTO: Toomas Huik

Jüri Kaarma sündis 26. aprillil 1950. aastal.

Tema paljude tööde seast võiks nimetada Eesti Entsüklopeedia, «Avatud Eesti raamatu», ««Loomingu» Raamatukogu» ning «Vikerkaare» kujundusi.

Kaarma on pälvinud kahel korral Jaan Jenseni preemia ning samuti Kristjan Raua preemia. Teda on korduvalt premeeritud 25 kaunima raamatu konkursil.

Postimees.ee toob ära Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Kujundusgraafikute Liidu järelehüüde.

«Meie hulgast on lahkunud Jüri Kaarma – armas sõber ja kolleeg, väljapaistev raamatugraafik, erakordse tundenärviga isiksus, abikaasa ja isa.

Jüri Kaarma kunstnikuks saamine tuli juba kodust. Tema isa Voldemar Kaarma lõikas «Uudses mööblis» intarsia Pätsi kantseleihoone kuulsale koosolekulauale, ema moekunstnik Melanie Kaarma kavandite järgi riietuti pärast sõda kogu Nõukogude Liidus. Tallinna 46. Keskkoolile järgnes ERKI graafika eriala. Jüri Kaarma leidis oma lihtsa ja lööva visuaalse keele juba noorelt nii raamatute kui plakatite kavandamisel. Tema minimalistlik, tüpograafia võimalusi hindav must-valge laad tõi eriti esile Juhan Viidingu («Ma olin Jüri Üdi» 1978; «Jüri Üdi ja Juhan Viiding. Kogutud luuletused» 1998) terava kujundlikkuse. Melanie Kaarma ja Aino Voolmaa «Eesti rahvariiete» köited pälvisid 1981 Vilniuse raamatukujunduse triennaali peaauhinna. Läbimõeldus ja trükiprotsessi võimalustega arvestamine aitas esile tulla klassivenna Jüri Okase arhitektuurifotode albumil (1995) ja Kadri Mälgu ehete
kataloogil (1999). Selge arhitektoonika lõi korra keeruliste illustratsioonidega Juhan Maiste, Ants Heina ja Mart Siilivase arhitektuuriajaloo monograafiatesse ning «Eesti parkide» I köitesse (2007). Kogu valget kaant hõlmav must F paigutab mälus õigesse kohta Oxfordi filosoofialeksikoni (2002), nagu must-valge kontrastsus ka tema paljudel sõnaraamatutel. Viimaseks, lõpetamata tööks, jäi Dante «Põrgu»... Ent suurim on olnud Jüri Kaarma panus eesti ajakirjagraafikasse ja raamatusarjade kujundusse. Tema oli see mees, kes oskas raamatuseljal ENE märkamatult EE-ks ümber kujundada, kui nõukogudet enam vaja polnud. Kontrastne mustvalge foto mõjus värskelt ««Loomingu» Raamatukogu» kaanel, kui ta seda 1978 kujundama hakkas. Algusest peale on tema käe all ilme saanud soliidne «Vikerkaar», akadeemiline, kuid mitte kuiv oli «Kunstiteaduslikke uurimusi» makett ja marmoreeritud kaanepaber kutsub filosoofide mõttemängudega kaasa «Avatud eesti raamatu» sarjas. «Vikerkaarele» toimetas ta üksiti kunstilehekülgi. 25 kaunima raamatu konkursil on ta läbi aegade üks enim premeerituid, lisaks Kristjan Raua preemia laureaat. Juubelinäitusel täitsid tema kujundatud raamatud 19 meetrit riiulit.

Jüri Kaarma kujundused on meie kõigi jaoks muutnud kirjasõna loetavamaks ja illustratsioonid vaadatavamaks, ent nagu ta ise on öelnud, peab kujundus lugejale märkamatuks jääma. Tema sirgeselgne kuid sõbralik isiksus ei jäänud kunagi märkamata, kuid uusi kujundusi temalt enam ei tule.»

Tagasi üles