/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
/nginx/o/2015/07/10/4266429t1h1b2c.jpg)
Ajaleht Sirp kuulutas täna välja laureaadid 2016. aastal ilmunud artiklite eest. Laureaadid on filmikriitik Marta Bałaga, jurist ja tõlkija Mari-Liis Sepper ning helilooja Jüri Reinvere.
Sirbi laureaadid on teada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marta Bałaga on poola filmiajakirjanik, kes on peale Sirbi ka Soome filmiväljaande Episodi püsiautor ning aidanud korraldada festivale nii programmi kui ka pressi poole pealt Soomes, Poolas ja Itaalias.
«Tema puhul ei tähenda kritiseerimine irinat ega arvamusavaldus põikpäisust,» arvab Bałaga kohta Sirbi filmitoimetaja Tristan Priimägi ja lisab: «Tema seisukohavõtud on pehme kutse dialoogile, aga ka ise tuleb tasemel olla ja oma mõte selgeks mõelda, et konkurentsi pakkuda. Mõttelaiskus maksab kätte. Eriti hirmus on end ise kogemata harjumuspäraselt arutluselt tabada – nagu oleks keegi külma vett näkku visanud. «Ei ja jaa», «poolt ja vastu» ei ole argumendi lõppsõna, vaid alles sissejuhatus, millele järgnevas võib üllatuda iseenesegi mõtetest, miks mingi asi filmis sellisena toimib, nagu toimib.»
/nginx/o/2014/11/28/3561535t1h596a.jpg)
Jüri Reinvere on üks neist siiski vähestest loojatest, kes tahavad ja leiavad aega jagada oma mõtteid ajakirjanduse vahendusel, võttes sõna mitte üksnes oma loomevaldkonna, vaid ühiskonna põletavatel teemadel.
Tema arvamuslugudes on sageli vaatluse all – ootuspäraselt, sest Reinvere on keskkooli lõpetamise ajast olnud Eestist ära, õppinud, töötanud ja elanud Varssavis ning Helsingis, praegu tegutseb Berliinis – Euroopa vaimsuse hetkeseis ja selle vundamenti mõrandavad nähtused.
Nii on ta muu seas nentinud: «Seal, kus poliitika on muutunud külmaks ja emotsioonivaeseks, on ta samal ajal – nagu iga külma aja ja hinge juurde kuulub – ka sentimentaalne ning meelelahutuslik. Kõik see kokku meenutab praegusel Euroopa laval ühe murdeealise vehklevat maailmapilti: kasvada võib vaid kommionuoportunism, mis rahuldab rahva turvalisusejanu näiliselt ja kiiresti» (Sirp 16. XII 2016).
Mari-Liis Sepper on soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaande üks autoritest, töötanud Euroopa Kohtu juristi-lingvistina ning aastail 2010–2015 soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikuna algatanud strateegilise hagelemise praktika, selleks et tõhustada diskrimineerimisalastes vaidlustes õiguskaitset.
«Sepper ei pelga puudutada ühiskonna valupunkte ega õrnu teemasid, f-sõnast rääkimata,» mõtiskleb Sirbi teadustoimetaja Lea Larin. Sepper ise on kirjutanud: «Feministile on sugu nagu marksistile klass, s.t ühiskonna keskne kategooria, millega määratletakse inimelu võimalused.» (Sirp 11. III 2016)
Eelmisel aastal olid Sirbi laureaadid Margus Ott, Aare Tool ja Märt Väljataga ning aasta varem Tuul Sepp, Ave Randviir-Vellamo ja Aro Velmet.