Suri läti näitleja – kuulus kogu endises N Liidus

Näitlejanna Vija Artmane võtab Läti filmifestivalil vastu elutööpreemia, aasta on 2007. Foto: www.nfc.lv

Nädalavahetusel suri 79 aasta vanuselt nimekas lätlanna Vija Artmane, kes oli 1960.–1970. aastatel üks N Liidu populaarsemaid filminäitlejaid.

Ligemale 40 linateoses mänginud Artmane sööstis kuulsuse tippu 1963. aastal, kui linastus 35 miljonit vaatajat kogunud Mihhail Jeršovi film «Lihane veri». Vanem põlvkond peaks Artmanet mäletama ka selliste löökfilmide nagu «Keegi ei tahtnud surra» (1966, rež Vytautas Žalakevičius – selles tegi kaasa ka Bruno Oja), Jevgeni Šerstovitovi «Andromeda udukogu» (1967) või «Teater» (1978, rež Janis Streics) järgi.

Eesti filmides mängis Artmane kahel korral: Veljo Käsperi «Gladiaatoris» (1969) ja Arvo Iho «Ainult hulludele ehk Halastajaões» (1990). 2007. aastal pälvis näitlejanna ka Läti rahvuslikul filmifestivalil elutööpreemia.

Ligemale 50 aastat kuulus Artmane Riia kunstiteatri hingekirja, olles üks teatri juhtnäitlejaid. Tema rollide nimistu ja ampluaa on ulatuslik, alates «Pymalioni» Elizast ja «Romeo ja Julia» Juliast kuni «Idioodi» Nastasja Filippovna ja «Kajaka» Arkadinani.

Artmane teeneid hinnati mullu ka Balti Tähe nimelise autasuga, mida antakse Läänemere regiooni silmapaistvatele kultuuritegelastele välja Peterburis. Koos Artmanega sai selle helilooja Arvo Pärt.

Eesti keeles on läti näitlejannast ilmunud 1984. aastal ka raamat «Vija Artmane» (sari «Väike filmiraamat»), autoriks Helle Tamm. (PM)