Eile avati «Eesti-Soome 200» kultuuriprogramm

Programmi avamisel esinevad Rahvusooper Estonia solistid Kristel Pärtna ja Priit Volmer. Foto: Rein Mikk.

Eile, 21. märtsil tutvustati Eesti Suursaatkonnas Helsingis Eesti ja Soome juubeliaastatel Soomes toimuvaid üritusi. 2018. aasta veebruaris täitub sada aastat iseseisva Eesti ilmumisest maailmakaardile. Mõni kuu varem, detsembris 2017 tähistab sajandat juubelit Soome Vabariik. Sünnipäevade tähistamiseks on suursaadik Margus Laidre välja pakkunud mängulise mõiste «Eesti-Soome 200». Soomes on topeltjuubeli tähistamiseks aastatel 2017–2018 kavas peaaegu 40 suurüritust, millest paljud on omakorda mitmeosalised ettevõtmised või koguni ürituste sarjad.

Ürituste korraldajaid on nii Soomest kui ka Eestist, palju tehakse koostööd – kaasatud on Eesti Instituudi Soome esindus, Eesti Suursaatkond Helsingis, Tuglase Selts, Soome Eesti Seltside Liit, Soome Instituut Tallinnas, Rahvusooper Estonia, Eesti Kunstimuuseum, Eesti ülikoolid, Eesti Jazziliit ja paljud teised. Tulemas on kunstinäitusi, etendusi ja kontserte, ajaloo- ja majandusseminare, raamatumesse ja fotonäitusi, aga ka ühist laadamelu, talguid ning koduseid peoõhtuid.

Programmi üheks mahukamaks osaks on Rahvusooper Estonia külalisetendused Soomes 17.–26. novembril, kui esinetakse Tampere-talos, Helsingis Aleksanterin teatteris ja Musiikkitalos. Estonia viib Soome publikule kingituseks teatrit igale vanusele: balletid «Coppélia» ja «Kratt», muusikali «Pipi Pikksukk», ooperid «La traviata» ja «Pilvede värvid», beebikontserdid ja haaravad haridusprojektid. Külalisetenduste krooniks on 25. novembril Musiikkitalos toimuv ooperi- ja balletigala «Eesti ja Soome 200», mida dirigeerib Vello Pähn. Kokku annab rahvusooper Soomes 20 etendust ja kontserti, mida oodatakse vaatama 7000 külastajat.

Eesti ja Soome koostöös sündiv näitus «Sild tervitustega kahest vabariigist» tähistab Eesti ja Soome saja-aastast iseseisvust nii tavalise eestlase ja soomlase omavahelise suhtluse kui ka iseseisvuskultuuri vaatenurgast. Näitust saab lisaks Helsingile vaadata ka teistes Soome ja Eesti linnades.

Eesti saatkonnas avatakse Eesti kunsti kullafondi kuuluvate, 20. ja 30. aastatel Euroopas maalimas käinud kunstnike teoste näitus «Valguse linn. Eesti kunstnikud Euroopa suurlinnades». Helsingis õnnestub näha Andrus Johani, Kristjan Tederi, Aleksander Vardi, Eduard Ole ja Albert Kesneri teoseid.

Sümboolse väärtusega on Lydia Koidula soomekeelse tõlkekogumiku ilmumine. Koidulat on seni soome keelde tõlgitud vähe. Eesti Koidulaulik, «Soome silla» autor, on oma aega soomlaste lugemislauale oodanud 150 aastat. Juubeliprogrammis on see aeg lõpuks kätte jõudnud – Koidula soomekeelne luulekogu ilmub veebruaris 2018.

Eesti 100. sünnipäeva tähistamisest Eestis ja mujal maailmas kõneles Eesti Vabariik 100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa. Täpsemat infot Eesti-Soome 200 ürituste kohta leiab Helsingi Suursaatkonna kodulehelt www.estemb.fi