Avatakse näitus Eesti autonoomia väljakuulutamisest

Umbes 40 000 eestlase manifestatsioon Eesti autonoomia toetuseks kogunes Petrogradis vana kalendri järgi 26. märtsil 1917 Ohvitseride (praegusele Dekabristide) tänavale Jaani kiriku kõrval. Esiplaanil on uhke kübaraga daam Adele Hirsch ja tema kõrval abikaasa Johannes Hirsch, mõlemal mantlirevääril sinimustvalge lindi tükike. Foto: Aleksander Funk / Erakogu

12. aprillil kell 12 avatakse Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu II korruse galeriis näitus «100 aastat Eesti autonoomia väljakuulutamisest». See väljapanek tähistab olulist tähtpäeva Eesti riikluse arengus – sajandi möödumist Eesti autonoomia väljakuulutamisest 12. aprillil 1917 Petrogradis (tänane Peterburg) Venemaa Ajutise Valitsuse poolt. Näituse kureerisid Jüri Trei ja Harry Liivrand, Eesti Post esitleb samas ka oma uut marki (kunstnik Indrek Ilves).

Sellele kuulsale päevale eelnes 8. aprillil (26. märtsil vkj) Petrogradis võimas eestlaste manifestatsioon autonoomianõude toetuseks. Eesti koguduse Jaani kiriku juurde kogunes umbes 40 000 eestlast (neist 10 000 – 12 000 sõjaväelast), kes liikusid sinimustvalgete lippude ja loosungitega sõjaväeorkestrite marsimuusika saatel läbi  pealinna Tauria palee juurde, et nõuda Ajutiselt Valitsuselt Eestile autonoomiat. Neli päeva hiljem, 12. aprillil (30. märtsil vkj) kinnitaski Ajutine Valitsus määruse «Eestimaa kubermangu administratiivse valitsemise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta», millega Eesti sai autonoomia sugemetega omavalitsuse. Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti) ja Liivimaa kubermangu põhjaosa (Lõuna-Eesti) liideti üheks haldusalaks. Kubermangukomissariks määrati Jaan Poska ja omavalitsusorganina alustas Tallinnas tööd Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev), mis oli esimene ülemaaline Eesti rahva esinduskogu.

Näitusel (mis on samaaegselt väljas ka Peterburi Jaani kirikus) eksponeeritakse  autonoomiataotlust, haldusreformi ja manifestatsiooni kajastanud tollaseid ajalehti ja fotokoopiaid. «Üheks esimeseks ja mõjuvamaks Eesti rahvuslise iseteadvuse avalduseks välise ilma ees tuleb pidada Petrogradis toimepandud eestlaste poliitilist meeleavaldust. Oma ulatuse poolest oli see ennenägemata suur ja mõju poolest ajalooline sündmus, mille mälestus osavõtjate südames iial ei kustu,» kirjutas rongkäigust vaimustusega Petrogradi eestlaste ajaleht Pealinna Teataja. Need sõnad pole oma tähtsust kunagi kaotanud.

Näitus jääb avatuks kuni käesoleva aasta 12. juunini.